Teine käsitleb kolme Dactylorhiza liigi omavahelist hübridiseerumist (De hert et al., 2012) ning kolmandas artiklis uuriti nende samade liikide idanamisvõimet ning leiti, et ebaõnnestunud idanemine ei oma suurt tähtsust nende liikide reproduktiivses isolatsioonis (De Hert, Honnay, & Jacquemyn, 2012). Neljas artikkel kirjeldab orhideede võimekust kasvada edukalt ka taastatud kasvukohtadel (De Hert, Jacquemyn, Provoost, & Honnay, 2012). Kollane käoking (Aconitum lasiostomum, Aconitum lycoctonum) Kokku kuus artiklit. Ühes artiklis vaadeldi kahe tulikalise liigi õitsemist, tolmlemist ja putukate külastatavust. Kollase käokinga õitsemine toimus juunis/juulis, samas A. carmichaelii õitses septembris/oktoobris. Kollane käoking alustas õitsemist kell 5:00, samas, A. carmichaelii hakkas õitsema kell 8:00. Selle tulemusena erines tolmukapeade arv lille kohta, tolmukapeade suurus ja mass. Kollase käokinga hinnanguline õietolmu saagikus oli 0,2 g ruutmeetri kohta ja A
ja tahma suhtes. Need omadused teevad temast väga hea pargipuu. Lõpuks ei saa mainimata jätta veel seda, et jugapuu ei ole mitte ainult Eesti kõige pikema eaga puu, vaid maailma üks vanimaks kasvavaid puid üldse. Jugapuu võib elada kuni 4000 aastaseks. Seejuures võib tema tüve läbimõõt olla üle pooleteise meetri ja kõrguski üle kolmekümne meetri. Huvitav on seegi, et jugapuu on meil ainuke ilma vaiguta okaspuu. Kollane käoking (I kategooria) (Aconitum lycoctonum) Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. Eestis kasvab ta teadaolevalt vaid ühes kohas - Viljandi lähedal. Küll on aga laialt tuntud tema siniseõieline sugulane sinine käoking, kelle rahvapärased nimed on kingalill, siller jt. Need taimed erinevad teineteisest peamiselt õite värvuse poolest. Nii sobib sinise käokinga kohta räägitu paljuski ka kollase käokinga kohta. Sinist käokinga kasvatatakse
annaabi.ee 
