maa ja riik. Platon paigutas Atlantist on Vahemerre, veel on paigutatud seda Atlandi ookeani, Sumatra saarele ja India ookeani. ARISTOTELES (384-322 eKr), hiliskreeka periood. Ta tegeles kõikide teadustega, mida tollal tunti. Teda peetakse loogika rajajaks. Süllogistika- järeldusõpetus. Teda peetakse ka teadusmetodoloogia rajajaks. Aristoteles õppis Platoni akadeemias, hiljem oli seal kõnekunsti õppejõud. Ta rajas ka oma õppeasutuse- Lyceioni, tänapäeval lütseum. Platoni akadeemias kasutati dialoogi, Lyceionis tegeleti teadusliku uurimistööga. Aristotelese teosed kui ka õppetöö jahunes kaheks: 1. eksoteerilised tööd ja teosed. Eksoteerilised teosed mõeldud laiale lugejaskonnale, tööd laiale publikule. Need olid populaarteaduslikud. 2. esoteerilised tööd ja teosed. Esoteerilised teosed mõeldud kitsale, asjatundlikule ringile. Õppetöö valitud seltskonnale. Aristotelese vaated: 1
Omand on ainult tootjate kihil. Platon rõhutas et indiviid/üksikisik peab olema allutatud riigile k.a isiklik elu (riik pani paari abikaasad, dikteerib millal naine (20-40a) emaks saab ja mehed(30-45a) isaks (ette on antud riiklikud skaalad)). Riik on ülimuslik. Ka laste kasvatamine toimub riigi poolt. Aristoteles -Platoni õpilane Õppis Platoni akadeemias. Algul õppur, hiljem kõnekunsti õpetajana. Hiljem avas ta oma õppeasutuse Lyceioni. Teadusliku metologia rajaja. Tema õppeasutuses tegeleti juba uurimusliku tööga. Tõeline universaal teadlane. Mitme teaduse rajaja (loogika jne). Aristotelese enda kõige kuulsamaks õpilaseks oli Aleksander Suur (Makedoonia kuningas). vormiõpetus: aristoteles leidis et igal asjal on olemas sisu ja vorm. Vormi peab tähtsamaks, vorm on aktiivsem sisu passiivsem. põhjusõpetus: 4ja tüüpi põhjusi 1)aineline nt pintsak 2) materjal millest thehtud, aine 3)vormiline