sajandi 30. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947. kuni 1954. vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), sveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. Kuni 1954.a. jõuti tõustandardi kinnitamiseni.[28][29] Kaasaegne kehtiv tõustandast kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 08. novembril 2007. 212.7.7.7
Tõu aretamine sai Eestis hoo sisse 20. sajandi 30. aastatel, mil meil keelati jahipidamises 45 sentimeetrist kõrgemate koerte kasutamine. Nõnda tekkis vajadus madalakasvulise kodumaise hagijatõu järele, kes oleks Eesti oludes töötamiseks piisavalt tugev. Aastatel 1947. kuni 1954. vaadati üle ja hinnati Eestis 2460 hagijat (tõugudest inglise madalajalgne hagijas (beagle), inglise rebasehagijas (foxhound), sveitsi hagijas (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), lutzerni hagijas (Luzernen laufhund) ja berni hagijas (Dreifarbiger Berner Laufhund)), kellest valiti tõu aretamiseks kõlbulikud koerad. Korraldati näitusi, ülevaatusi ja peeti tõuraamatut. Kuni 1954.a. jõuti tõustandardi kinnitamiseni. Kaasaegne kehtiv tõustandast kinnitati Eesti Kenelliidu poolt 08. novembril 2007.(1) 8.TÕUARETUS. Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funksiooni kui ka välimuse osas
nurruvalt rahulolev, kui kik on korras ja tal lubatakse perenaise süles mnusalt 13/ 13/31 pikutada. See on enesestmistetavalt tema aristokraatse siniverelise krgeaususe privaatne privileeg. Eesti hagijas Eesti hagijas on aretatud kohalike hagijate ristamise teel Beagle, Inglise rebasehagijaga (foxhound), Sveitsi hagijaga (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), Luzerni hagijaga (Luzernen laufhund) ja Berni hagijaga (Dreifarbiger Berner Laufhund). Kogu aretustööd mjutas see, et ennesja aegses Eestis oli keelatud jahipidamine hagijatega, kelle turjakrgus oli üle 45 cm. 1954. aastal viibis Eestis spetsiaalne komisjon, kes vaatas üle 648 koera kohta esitatud materjalid ja uue hagijatu standardi kirjelduse, hindas koeri jahikatsetel ning ülevaatusel. 27. detsembril 1954.a. kinnitas NSVL Pllumajanduse Ministeeriumi Looduskaitsealade ja Jahimajanduse
annaabi.ee 
