- jahust kondiitritooted Puuvilja-marja kondiitritooted · keedis - puuviljad, marjad säilitavad kuju - on ühtlaselt jaotunud siirupis · dzemm - määret meenutav zeleetaoline konsistents - koosneb katkikeenud puuviljadest ja marjadest · konfitüür - zeleetaoline konsistents - - marjad ja puuviljad säilitavad kuju · povidlo - ühtlane konsistents, ei tohi olla seemneid - seemneviljalistest paks, tihe - luuviljalistest pehmema konsistentsiga - maitselt hapukas-magus, suhkrusisaldus eelmistest natuke madalam · puuviljad-marjad suhkrus · zelee - läbipaistev, sülditaoline mass · sukaad - tsitruseliste koortest ja puuviljadest - koored keedetakse, hoitakse tugevas suhkrulahuses - kuivatatakse, iseloomuliku suhkruläikega · marmelaad Olenevalt toorainest ja valmistuse viisidest liigitatakse puuvilja-marja; zelee- ja vedrumarmelaad(kummikommid)
Taimeõlide tootmisel on maapähkel sojaoa järel teisel kohal maailmas. Maapähkliõli kasutatakse rohkesti margariini, samuti maapähklivõi tootmisel. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:84- 85) Mandel Pärineb Ees- ja Kesk-Aasiast. Tänapäeval levinud peamiselt Vahemeremaades, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Kreekas, Küprosel, Iisraelis, Marokos, samuti USA-s. Mandlid kasvavad õunapuu suurustel ja kujuga puudel. Mandlipuu on luuviljalistest bioloogiliselt kõige lähedasem virsikupuule. Kui enamasti kõikidel luuviljalistel on söödav osa luuümbris ehk viljaliha, siis mandlil on söödavaks osaks seemnetuum. Tuntakse magusaid mandleid ja mõrumandleid. Magusate mandlite alaliigiks on nn praksuvad mandlid, millel on eriti poorne ja kerge praksuga purunev koor. Et need mandlid oleksid võimalikult heleda ja pehme kestaga, töödeldakse neid väävelhappega. Mõrumandlid on eelmistest välimuselt raskesti eristatavad
annaabi.ee 
