(enamus kõrrelisi teraviljad) Mari endokarp e. seemnekest on nahkjas nt. tomat, sõstar, mustikas, banaan, aga ka granaatõun. Õunvili - (osadel roosõielistel: õunapuu, pihlakas, aroonia, pirn). Viiepesaline mari, mis moodustub alumisest sigimikust. Vilja sisekest sitke ja nahkjas. Kõrvitsvili - (kõrvitsalistel). Kolmepesaline, vilja väliskest sageli puitunud. hesperiid e. pomerants ülemisest sigimikust, hulgapesaline, tsitruse vili. Luuvili endokarp on puitunud, luuviljades. Tõrsik (kibuvitsad). Nõgusal lihakal õiepõhjal, mille peal paiknevad pähklikesed. Viljakest on puitunud ning õiepõhi on suletud pähklikeste kogum. Tõrsik on pahupidi keeratud maasikas. Õis on muundunud lühivõrse ja on tekkinud käbist, käbi erivorm. Õiest areneb vili, käbi aga ei ole vili. Õie ülessanded:valmistama sugurakke, tagama isassugurakkude levimise, korraldama munaraku viljastamise, moodustama seemne ja vilja. Osad:Tupplehed (+
Liaanidele omaselt, juurdub ta kergesti kohas, kus ta vars maad puutub. Tal on vahelduvad südaja kujuga terve leheservaga lehed, mis on 5–10 cm pikad ja 3–6 cm laiad. Pisikesed õied asuvad hulgakesi koos pikal sabataolisel õisikul. Tähk on rippuv ja algul 4–8 cm pikk, aga sedamööda, kuidas viljad küpsevad, kasvab see 7–15 cm pikkuseks. Pipral on luuvili, mille läbimõõt on umbes 5 mm. Küpselt on see tumepunane ja nagu teisteski luuviljades, on selleski üksainus seeme. Õisikus on 20–30 vilja ja koristama hakatakse neid siis, kui täha alusel hakkavad esimesed viljad punaseks muutuma, aga enne seda, kui viljad on täielikult valminud. Kui viljadel lastakse valmida, kaotavad need kirbe maitse ja varisevad. Valminud pipraviljad säilivad halvasti. 6 Viljad kuivatatakse päikese käes. Pipraid saab kuivatada ka kuivatis
2. Põldmurakas ehk põldmari (Rubus caesius) Tema rahvapärased nimetused on marivars, põldvääne ja karumarjad. Kõige sagedamini kasvab põldmari tee- ja metsaservadel, eriti loo- ja palumetsade läheduses. Ta eelistab lubjarohket pinnast. Vili on söödav inimestelegi, kuid küpseid vilju on väga raske korjata ilma neid purustamata. Vili on väga mahlane, kuid halvemate maitseomadustega kui teised murakad, teised samasse perekonda kuuluvate liikide viljad. Põldmuraka luuviljades on ka kivid suhteliselt suured[1]. Ometi on nii mõnegi arvates põldmarjad meeldiva maitsega ning nende korjamine väärib sellega kaasnevaid kriimustusi ja plekke. Viljadest valmistatakse hoidiseid, näiteks moosi, keedist, mahla ja marmelaad. Põldmuraka preparaatidel on haavu parandav, röga lahtistav, põletiku ja köhavastane, bakteritsiidne, higileajav, kuseeritust soodustav ja rahustav toime. Tarvitatakse klimakteeriumiperioodi neurooside, kõhulahtisuse, gastriidi, mao- ja
annaabi.ee 
