kôhretoitu" tarvitada pidevalt, mitme aasta vältel. Puusa täisprotees koosneb kahest osast: · metalne või keraamiline kera ja vars, mis kinnitatakse reieluusse; · polüetüleenist liigeseõõs (metalsel põhjal), mis kinnitatakse vaagnaluu külge puusanappa. Puusaliigese endoproteesid jagatakse sõltuvalt kinnitusviisist tsemendiga ja tsemendita proteesideks. Tsemendiga proteeside puhul kasutatakse proteesi luu külge kinnitamisel spetsiaalset kiiresti kõvastuvat luutsementi. Tsemendita protees kinnitatakse luu külge mehaaniliselt keerates või pressides. Vahel kasutatakse ka kombineeritud kinnitusega endoproteese. Puusa poolprotees koosneb metallkerast ja -varrest, mis asendavad vaid liigese reieluupoolse osa. Sellist tüüpi proteesi kasutatakse eakamatel patsientidel reieluukaela murru või ebaliigese korral. Parima ravitulemuse saavutamiseks on vajalik põhjalik valmistumine puusaliigeseoperatsiooniks
piires. Karkudega käimist harjutada nii haigla koridoris kui ka treppidel. Põlveliigese täielik passiivne sirutus on eesmärgiks juba esimesel lõikusjärgsel päeval ja täielik aktiivne sirutus enne haiglast kojuminekut. Põlveliigese fleksioon tuleb esimese nädala jooksul pärast lõikust treenida 60º, teisel nädalal 70-90º ja kolmandal nädalal üle 90º. Opereeritud jalga võib esimestel lõikusjärgsetel päevadel koormata vaid jäseme enda raskusega. Kui operatsioonil on kasutatud luutsementi, võib osalise raskusega toetumist (50% kehakaalust) alustada umbes 2-3 nädalat pärast lõikust ja toetumiskoormust võib järk- järgult suurendada täiskehakaaluni mõne nädala jooksul pärast lõikust. Tsemendita proteesi korral tohib osalise koormusega toetumist alustada umbes 6 nädalat pärast operatsiooni ning toetumisraskust võib vähehaaval suurendada 12 nädalat pärast lõikust. Haiglast väljakirjutamisel peab patsient olema võimeline küllaldaselt kõndima ja painutama
annaabi.ee 
