tekib luustumistsenter. Mesenhümaalsed osteoklastid ja osteoblastid tungivad periostaalse pungana läbi luumanseti, järgneb primaarse luuüdiõõne teke. Algne põimikluukude hakkab diferentseeruma lamellaarseks luukoeks Haversi süsteemide tekkega. Jätkub vanade Haversi süsteemide asendamise uutega e. remodelleerimine. b) Endokondraalne ossifikatsioon luu tekkimise piirkonda nimetatakse luustumistsooniks/-jooneks. Luustumistsoonist eemal asuvas piirkonnas (kasvutsoonis) jagunevad kõhrerakud intensiivselt ja paiknevad tihedalt. Kasvutsoonile järgnevas piirkonnas (sammaste tsoonis) paiknevad kõhrerakud sammastena, see läheb üle hüpertrofeerunud kondrotsüütide tsooniks. Luustumistsoonis tungivad luuüdi osteogeensed prekursorid kõhreõõntesse ja hävitavad kondrotsüüdid. Luustumistsentrid tekivad lisaks diafüüsidele ka epifüüsides. Luude kasv 1
Spermi saba degenereerub ja temast moodustub isaspronukleus. Emas- ja isaspronukleused liituvad moodustades uue raku, mida nimetatakse sügoodiks. 2. Kondraalne luustumine Lammutava kõhre asemell moodustavad enkondraalse luu põrgakesed, mille vahele jäävad pilujad ruumid moodustavad primaarse, hiljem sekundaarse luuüdiga täidetud luukanali. Luustumine toimub nn ossifikatsiooni- ehk luustumisjoonel. Luustumisjoont koos temast distaalsemale jääva muutuva kõhrega nimetatakse luustumistsooniks – epifüüsiplaadiks. Dünaamilise struktuuriga epifüsiplaadil saab eristada 4 tsooni: 1. Muutumatu hüalinne kõhr 2. Kõhrerakkude paljunemise tsoon 3. Kõhrerakkude sammaste tsoon 4. Kõhrerakkude lammutus- ja luu moodustumistsoon Luu enkondraalsed pikikasvu võib kaudselt võrrelda kõhre interstitsiaalse kasvuga. 3. Eksokriinsete näärmete jaotus lõpposa kuju alusel + näited esinemiskohast
annaabi.ee 
