Jube õhtu Oli eelmise aasta järgmise kuu eelmise neljapäeva õhtu. Õues mõllas kõva torm ja tuul, sammuti puudus elekter. Väljas luusisid ringi neegrid ja karvased labdamehed. Üks tavaline mees kes oli täna üksi kodus vaatas taskulambi valgel telekat, ta ei saanud ise ka aru kuidas sest elektrit ju polnud, aga tal oli savi sest parajasti tuli ta lemmiksaade, see oli ,,Tweenie Põngerjad." Äkki kuuls mees köögist kolinat. Ta võttis taskulambi ja läks asja uurima. Jõudis siis kööki ja lõi oma varba kuskile vastu ära, ise karjus täiest kõrist: ,,Sa vana hoorapurikas!" Ta istus
» «Ja varsti?» «Niipea kui mahti saan. Head päeva.» Jaanus läks. Vanamees vaatas talle järele ja .pomises iseeneses: «Sellest poisist tahan ma veel midagi teha.» Siis läks ta koopasse. VII Viis aastat hiljem ühel kenal hilissuve hommikul oli Lodijärve lossis haruldast elu ja kära kuulda. Hulk võõraid mõisnikke oli ümberkaudu suurele jahipidule kokku tulnud, mille rüütel Konrad Raupen oma laste rõõmuks toime pani. Lossi saalis sõelusid noored mõisnikud, all hoovis luusisid nende kannupoisid ja sulased. Noorte mõisnikkude jutud seisavad küll ajaraamatus, aga me ei hakka neid siin kordama. Kus noored inimesed rõõmutsevad, sealt ei minda tarkust otsima. Lähme, lugeja, lossiõue,'sobitame endid parem sulaste sekka, kuulame, mis need vestavad. Nemad" jutustavad vastastikku oma tegusid venelaste ja leedulaste vastu, kelle salgad tol ajal käisid Liivi- ja Eestimaad rüüstamas. Igaüks kütis -- mitte otsekohe iraennast, sest seda
Norra viikingipealik Rollo muutus paikseks 10. sajandil Seine’i jõe suudmes, võttes endale Prantsuse kuningate ees kohustuse tõrjuda sellest piirkonnast välja Skandinaaviast tulnud röövlibanded (enne seda õilsat tegu käis Rollo ise Pariisi rüüstamas). Vene riiklusele panid aluse katusepakkujad ja väljapressijad viikingid Volhovi jõe äärses Novgorodis. Vürstid Oleg ja Igor luusisid oma bandedega mööda maad ringi, kogusid makse ning vastutasuks peletasid eemale rändrahvaste jõukusid. Rjurikute dünastia valitses Venemaad 17. sajandini. Kes oli keskaegne feodaal? Kas ainult ekspluateerija, kes talupoegade töö arvel elas? Või hoopis riigivõimu teostaja oma territooriumil, kel hulgaliselt mitmesuguseid funktsioone ja ülesandeid
kinni.» «Jah, seda küll. Aga ma ei kannata, et nad teda niiviisi teotavad, kui ta ei ole üldse ... seda teinud.» «Mina samuti mitte. Issand, nad ütlevad, et ta on kõige verejanulisem lurjus meie maal, ja imestavad, et ta ei ole juba varem üles poodud.» «Jah, nii nad räägivad kogu aeg. Nad lubasid ta isegi lintsida, kui ta peaks vabaks saama.» «Ja seda nad ka teeksid.» Poisid kõnelesid pikalt ja laialt, kuid see rahustas neid vähe. Videviku saabudes luusisid nad väikese üksildase 138 vangimaja ümbruses, võib-olla ebamäärases lootuses, et juhtub midagi, mis päästab neid murest. Kuid midagi ei juhtunud. Õnnetust vangist polnud nähtavasti huvitatud ükski ingel ega haldjas. Poisid tegid, mis nad olid sageli varemgi teinud: läksid võretatud akna alla ja andsid Potterile tubakat ja tikke. Potteri kong asetses alumisel korral ja vanglas polnud mingit valvet.