mingit võimalust neile autoga otsa kihutada... Kuradi rotid!" Kingpool: (suures paanikas, hingeldades, lootusetult) ,,Kui nad meile kahelt poolt hakkavad kaela langema, siis maetakse meid ELUSALT rotikarja alla ja autost saab meie ratstega kirst!" Jutustaja: ,, Vaesed naksitrallid olid kaotanud igasuguse lootuse ja olukord näis väljapääsmatu. Rottide rünnak pidi iga hetk algama. Muhv värises ja Kingpool rabeles. (Rotid liiguvad ringi ja väike ühes stiilis liikumine ja luusimine ümber auto. Kõik liikuvad justkui kavatseksid iga hetk karata autole kallale.) Jutustaja: ,, Rotid olid peaaegu auto vallutanud, kuid siis äkki juhtus midagi imelikku! Need saatana sigitised olid rünnakusuunda muutnud ja tormasid hoopistükis varemete sissepääsu suunas. Naksitrallid sööstsid auto tagaakna juurde." (Kardina tagant on auto taha ilmunud ka Sammalhabe. Tema suunas jooksevad rotid äärmiselt imelikult, aeglasemini kui tavaline jooksukiirus)
metsandusega, aga eelkõige iseendaga. Subjektiivselt. Ta on pannud iseendale ka diagnoosi sündida introverdina tähendab otsekui rasket elukestvat puuet (Lindvistika, lk.53). Mikita on leidnud midagi, mis teda tõesti huvitab iseenda maailmatunnetuse. Kõlab enesekeskselt, kuid see ,,isekus" ei avaldu mitte niivõrd soovis silma paista või kuulsaks saada, vaid pigem iseendaga eksperimenteerida metsas luusimine ja lilledega rääkimine on kahtlemata ka mingil määral eksperimentaalne. Samas ei katseta ta mitte ainult iseendaga, vaid paneb proovile ka lugeja. Iseloomulik näide, kui tõsiselt eesti rahvas Mikitat võtab, on ühe kirjandusteadlase kurtmine, et Mikita ei tugine igal pool faktidele ja läheb kultuurilmas kokku lepitud tõdedest vahel ülima kergusega mööda. Pealegi ei ole autor kasutanud viiteaparatuuri, mis aitaks jälgida, kust