Nüüd tahtsid sõdurid de Nizat tema valejutu eest ära tappa, aga Coronado sekkus vahele ja saatis de Niza häbis tagasi Mehhikosse. Ühel hetkel jõuti Hawikuhi külla (suurim zunide küla, did you know the Spaniards called this village Granada?), kuhu siis nälgas ekspeditsioon sissepääsu nõudis, indiaanlased aga keeldusid ning otsustati jõuga minna. Toimus ka lahing, kus Coronado haavata sai ning pidi zunide juurde paranema jääma. Vahepeal saadi uut teavet ja saadeti välja mitmeid luureretki. Üks retk oli Pedro de Tovari juhtida, see läks hopi külade poole, uskudes et seal võib äkki olla see Cibola. Taas indiaanlased keeldusid hispaanlasi edasi laskmast ja hispaanlased pidid taas jõudu kasutama. Pärast seda pidasid allesjäänud indiaani külad nõu hispaanlaste vastu võidelda, aga otsustati seda siiski mitte teha. Üldiselt oli hopide maa sama vaene kui zuni'de oma, aga sealt saadi teada suure jõe (Colorado jõgi) kohta läänes.
Soome eeskujul organiseeriti vabatahtlike värbamist ka Rootsis ja Taanis, kuid nii Taani kui Rootsi kompaniid olid väikesearvulised ja osalesid lühikest aega. Murrang: soomusrongide tegevus, meredessandid; lahingud Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Eestis: 1919. aasta esimesel nädalal toimunud rindevõitlused on tuntud murdelahingute nime all. Neil päevil läks Rahvavägi üle aktsiivsele kaitsele, mitte üksnes ei kaitsnud omi positsiooni, vaid sooritas ka vasturünnakuid, manöövreid ja luureretki. Tallinna (Põhjarinne)ruumis löödi jaanuari esimestel päevadel edukalt tagasi mitmed Punaarmee rünnakud, 5. jaanuaril aga hõivas soomusrong Aegviidu raudteejaama. Tekkinud segadus sundis enamlasi viieteistkmne kilomeetri võrra tagasi tõmbuma, ning tänu sellele avanes Rahvaväel võimalus edasitungiks. Kesk-Eestis seiskasid Rahvaväe allüksused Müüsleri-Mäo-Vodja ruumis vastase pealetungi Paidele ning Aidu mõisa all rünnaku Põltsamaale. Lõunarindel peatati enamlaste
annaabi.ee 
