Kas sa ei arva?"" (Rolande & Ravic) Lk 423,,,,Ükski inimene ei või võõramaks muutuda kui see, keda kord armastasid, mõtles ta väsinult."" (Ravic) Lk 448,,,,Ma hävitasin ühe elaja, kes oli tuhandekordselt hirmsama surma ära teeninud. Ma olen oma elus tapnud kümneid inimesi, kellega mul midagi pistmist ei olnud, ja mulle on selle eest aumärke antud, ja ma ei tapnud neid sugugi ausas võitluses, vaid jälitasin neid, 1 Gaasbensiin luurasin, hiilisin selja tagant ligi ja kargasin kallale, kui nad midagi ei aimanud, ja see oli sõda ja seda peeti auasjaks. Ainus, mis mul mõni aeg kurgus pitsitas, oli see, et ma ei saanud talle kõike enne seda näkku öelda. Ma tean, et see oli idiootlik soov. Nüüd on ta surnud, ja ta ei saa enam ühtegi inimest piinata, ja ma magan hästi, ja see kõik on minust nüüd nii kaugel, nagu loeksin ma seda ajalehest."" (Ravic) Lk 451,,Rolande oli kodanlik naine, kes oli teenistuses olnud
mulle talumatuks muutunud. Ma otsisin sind. Ma saingi sind uuesti näha. Aga, oh häda, kui ma sind paar korda olin näinud, tahtsin sind tuhat korda näha, näha sind ikka ja alati. Ja siis -- kuidas saadki veel peatuda sel põrgu kallakul? --, siis ei suutnud ma enam enese üle valitseda. Teine ots nöörist, mis kurat mu tiibade külge oli sidunud, oli su jala ümber mähitud. Ma hakkasin tänavail ringi hulkuma naeu sinagi. Ma ootasin sind väravate all, luurasin sind tänavanurkadel, valvasin su järele oma torni tipust, õhtuti tulin ma tagasi üha võlutumana, ahastavamana, nõiutumana, meeletumana! Teadsin, kes sa oled: egiptlanna, mustlastüdruk, gi-taan, tsigaan. Kuidas sain siis veel nõiduses kahelda? Kuula. Ma lootsin, et kohtuprotsess mind su võlust päästab. Uks nõid oli Bruno d'Asti ära kahetanud; ta laskis nõia ära põletada ja sai terveks. Teadsin seda. Tahtsin seda abinõu järele proovida
annaabi.ee 
