Nii oli teda kutsunud ja Sibyl Vane, kui ta temast oma lähedastele rääkis. Päris nime polnud ta kellelegile maininud. Sibyllil oli ka vend, James. Ta oli meremees, kes oli veel Sibylli elu ajal Austraaliasse purjetanud. Ent ta tuleb tagasi, et otsida üles Unistuste Prints ja ta tappa, kättemaksuks. Ta leiab Doriani ja hakkab teda jahtima, ent noormees suudab iga kord põgeneda. Lõpuks James kogemata tapetakse Henry ja Doriani jahikäigul ning vananematu noormees arvab, et on luupainajatest vaba. Kuid soov kellegagi oma kohutavat saladust jagada ei anna Dorianile asu. Meeletuses tapab ta Basili, oma hea sõbra, ja hävitab kõik asitõendid. Ta on julm kõigi vastu, keda teab, ent see ei lohutada teda. Lõpuks otsustab ta saatanliku portree hävitada, kuid torgates tollesse pistoda, vahetavad pilt ja tema kohad. Sureb tõeline Dorian, vana ja rikutud, samas kui õilisportree jääb veatult naeratama.
Ravic saadeti kolmeks kuuks riigist välja. Aja mis Ravic vanglaseinte vahel veetis, leidis Joan endale uue silmarõõmu- erakordselt armukadeda näitleja, kellega naine ka koos töötas. Ravic naastes vanglast on Joanis pettunud ning ta ei üritagi nende omavahelisi suhteid kuidagi siluda vaid otsustab vastupidiselt Joanie nende suhte lõpetada. Kui selgub, et linna on saabunud ka teda kunagi julmalt piinanud Gestapo ohvitser, otsustab ta mehe tappa, et vabaneda oma minevikust ja öistest luupainajatest. Mitmeid kordi teda tänaval silmanud kohtab ta meest lõpuks bordellis, kus lubab ta viia veelgi luksuslikumasse kohta, kui see, kus ta hetkel viibib. Hankides auto meelitab ta Haake valega Boulogne`i metsa ja kägistas ta surnuks. Edasi viib tee St. Germaini, kus ta otsustas mehe maha matta. Esmalt moonutas ta Haake näo, tagudes seda haamriga, ning põletas mehe dokumendid ja mattis ka riided. Päevad hiljem helistab Ravicile Joan ning palub temalt abi, mis peale mees telefonile
annaabi.ee 
