sturio) on kala tuurlaste sugukonnast. See on üks Euroopa suurimaid kalu. Tuura rahvapäraste nimede seas on tuurakala, tuurkala, tüdi, sammikala, samb ja tüürakala. Välimus Kiilukujuline lamenenud pea. Silmad on väiksed, pisut ovaalse kujuga, messingkollase vikerkestaga. Suu väga väike. Tavaliselt 1...2 m pikkune. Kaalub keskmiselt 150 kg. Kere on piklik. Keha paistab viietahuline. Palju väikesi rombikujulisi luunaaste selja- ja küljekilbiridade vahel. Kasvades luukilbid lamenduvad ja nende paiknemine kehal jääb hõredamaks. Elupaik Teda võib kohata Euroopa vetes Vahe- ja Mustast merest kuni Nordkapini ja sealt edasi kuni Põhja-Ameerika idarannikuni välja. Eestis oli peamiseks tuura kudejõeks Narva jõgi. Ohustatus Kaitsestaatus: äärmiselt ohustatud (III kat.) Põhjuseks: ülepüüdmine liha ja marja saamiseks 1982.a võeti Euroopas kaitse alla.
karplastel, b. ktenoidsoomused N. ahvenlased. 4. Kosmoidsoomused (latimeerial vihtuimsete klassist) 16.3.4.1. Alamklass käsiuimsed Säilunud 2 perekonda troopilise Aafrika jõgedes. N: niiluse hulkuim, kõrkjakala 16.3.4.2. Alamklass kõhrluused Välimuselt meenutavad hailisi, käävja kehakujuga. Soomused kadunud või paiguti (gainoidsoomused). Enamikul piki keret 5 rida luunaaste. Seljakeelik hästi säilunud, selgroolülidel puuduvad kehad, esinevad ainult kaared. Toeses ka luukude. Alaseisune suu, nokis, heterotserkne saba, südamel arteriooskuhik. Üldiselt merekalad N. läänetuur, vene tuur, sterlet, beluuga 16.3.4.3. Alamklass täisluused Vahevorm kõhr- ja pärisluuste vahel
annaabi.ee 
