Trahheiid – on piklikud õõnsad rakud, mille radiaalseintes asuvad koobaspoorid. Tüve ristlõikes mood trahheiidid radiaalsuunalisi ridasid, mille ülesandeks on anda puule meh tuge ja olla toite lahuseid juhtivateks organiteks. Kevadpuidu rakud on õhukeste seintega ja nendes toimub toitelahuste tõusevvool. Sügispuidu rakkude mõõtmed on väiksemad ja rakuseinad paksemad. Libriformkiud - kujutavad endist tavaliselt terava otsaga, väikese luumeniga ja paksude seintega prosenhüümrakke, millede seintes on pilukujulised lihtpoorid. Poorid asuvad raku telje suhtes nurga all, nende arv ei ole suur. Kiu otsad võivad olla ka hambulised (pöök, eukalüpt) või isegi hargnenud – sel juhul on puidul suurem mehaaniline tugevus. [Luumen = rakuõõs]. 22. Puiduraku seina kihid, nende funktsioonid. Primaarsein – koosneb amorfsest valkainete massist, sellesse hajusalt peitunud tselluloosi mikrofibrillidest.
rõngas paikneb aastarõnga kevadpuidu osas, hajulisooneliste liikide peensooned paiknevad kogu aastarõnga ulatuses Soonetrahheiidid on üleminekuvormiks tüüpiliste trahheiidide ja soonte vahel. Neid leidub puidus vähe ja võetakse puiduelementide üldbilansi koostamisel soonte hulka. Libriformkiud täidavad põhilist mehaanilist funktsiooni puidus. Libriformkuid kujutavad endast tavaliselt terava otsaga väikese luumeniga ja paksude seintega prosenhüümrakkude, millede seintes on pilukujulised lihtpoorid. Poorid asuvad raku telje suhtes nurga all. Kiu otsad võivad olla ka hargnenud või hambulised. Kiudtrahheiidid võivad täita nii juhtivat kui mehaanilist rolli. Neil on paksud seinad ja väikesed rakuõõned, kuid nende seintes on koobaspoorid. Librikformkiude ja kiudtreahheiide nimetatakse tavaliselt puidukiududeks. Parenhüüm rakkud võtavad oma alla 8
trahheiididega. • Neid leidub puidus üldiselt vähe ja tavaliselt need võetakse puiduelementide üldbilansi koostamisel soonte hulka. Libriformkiud • Libriformikiud täidavad põhilist mehaanilist funktsiooni (tugikude!) puidus, kuid selle anatoomilise elemendi osakaal on liigiti väga erinev – 35…75% tüve ruumalast. • Libriformikiud kujutavad endist tavaliselt terava otsaga, väikese luumeniga ja paksude seintega prosenhüümrakke, millede seintes on pilukujulised lihtpoorid. • Poorid asuvad raku telje suhtes nurga all, nende arv ei ole suur. • Kiu otsad võivad olla ka hambulised (pöök, eukalüpt) või isegi hargnenud – sel juhul on puidul suurem mehaaniline tugevus. [Luumen = rakuõõs]. • Ristlõikel on enamikel liikidel aastarõnga välisserval kaks-kolm rida • Radiaalsuunas kokkusurutud paksuseinalisi libriformikiude (kusjuures selles puidu
flipaasid mis võimaldavad sünteesitud lipiidimolekulidel "hüpata" ka bilipiidkihi valendikupoolsesse külge. ER-i membraanide eraldamine rakust Kui rakud purustada homogenisaatoriga, siis ER fragmenteerub ja tekitab väikesi vesiikuleid (100 nm diameetriga), mida nimetatakse mikrosoomideks. rER-ist pärinevad mikrosoomid on kaetud ribosoomidega, mis paiknevad mikrosoomi välimisel pinnal. Seega mikrosoomi sisemus on biokeemiliselt identne ER-i luumeniga. Need mikrosoomid, mis pärinevad rER-ist ja on kaetud ribosoomidega, on raskemad kui ilma ribosoomideta mikrosoomid, ning neid on võimalik omavahel lahutada tsentrifuugimisel. Tuleb arvestada seda, et karedapinnalised mikrosoomid pärinevad küll rER-ist, kuid siledapinnalised mikrosoomid võivad pärineda ka raku välismembraanist, Golgi membraanist, endosoomide või mitokondrite-plastiidide membraanidest.
annaabi.ee 
