üksikutest kindlatest taimeliikidest, teised pole nii nõudlikud ja söövad paljusid erinevaid taimeliike, osad söövad ainult kindlat osa taimest (nt lehed). NT: lehetäi, metskits Omnivooria segatoidulisus. Loomad, kes toituvad nii taimedest kui ka loomadest. NT: karu ja metssiga 3. Ökosüsteemid Igal liigil on oma levik ehk areaal. Populatsioon-Ühisel territooriumil samal ajal elavad 1 liigi isendid. Mis iseloomustab populatsiooni? Populatsiooni arvukus Populatsiooni luuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta.Mida suurem on populatsiooni tihedus, seda pingelisem on seal konkurents. Biotsönoos Ühel territoorimul elavad paljud populatsioonid moodustavad elukoosluse. Ökotoob elukeskkond. Nii territoorium, kui ka abiootilised tegurid, mis on seotud biotsönoosiga. Ökosüsteem Isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne.
III samams koostöö õiguse valdkonnas ja sisepoliitikas. Kopenhageni kriteeriumid- nõuded, mida riik peab täitma, et saaks liituda Euroopa Liiduga a) demokraatlik kord ja vastavate institutsioonide olemasolu, mis tagavad demokraatia toimimise. b) Turumajandus c) Riigi võmelisus täita EL-i liikmelisusest tulenevaid kohustusi. Need kriteeriumid koostati 1993. aasta suvel Kopenhaagenis, kus toimus Euroopa Liitu luuluvate riikide tippkohtumine. Eesti riigi rahvusvaheline asend Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)- Eesti ühines 17.september 1991 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)- Eesti ühines 2004 märts. Liitus kuna see kindlustas oluliselt Eesti julgeolekut, tagab Eesti riigi kaitset kõige otstarbekamalt Euroopa Liit (EL)- Eesti liige alates 1. mail 2004 Euroopa Nõukogu- Eesti liige alates 1993