Tema luulet iseloomustab siirus, inimese sügavamate tundekeelte tabamine, looduslähedus. Luuletaja ei häbene olla sentimentaalne või melodramaatiline, seda tasakaalustab oma tõsimeelsete arutlustega inimsuhete mitmekesisuse üle, eriti kiindumusega sünnimaasse ja oma rahvasse. Tema luulet on ka tõlgitud vene ja saksa keelde. Rohkesti on Virve Osila luulet viisistatud, eriti Urmas Alenderi poolt. Luulekogust: Luulekogu, mille ma valisin on Virve Osila ,, Pühendused ". Selle luulevihiku peasponsor on Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp. Autori tänu kuulub ka paljudele Ida-Viru maakonna omavalitsusele, kes Pühenduste ilmumiseks õla alla panid. Tegemist on luulekoguga, kus luuletaja pühendab luuletusi kindlatele inimestele. Iga luuletuse alguses on tekst, kus luuletaja kirjeldab, kes oli see inimene tema elus ja tema elu käigust. Luuletused on seotud tähtpäevadega. Minu meelest on see luulekogu väga südamlik. Näide luulekogust:
3. Millised luuletajad tulid 1950-1960 kirjandusse? Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar 4. Iseloomusta kassetipõlvkonda. Rummo, Suuman, Kaplinski, Luik, Runnel, Ehin. Alustas reeglina traditsioonilise luulega, mõni aeg hiljem hakkasid loomingulaadid eri suundadesse harunema. Luulekassetid ilmusid 1962-68 ja need on kujundanud ettekujutust sellest, mida tähendab kaasaegne Eesti luule. 5. Iseloomusta närvitrüklasi. Luuletajad nimetasid end närvitrüki põlvkonnaks luulevihiku ,,Närvitrükk" järgi. Tegemist oli uueilmeliste luuletajatena, kuigi osalt jätkasid nad samu arenguid, milleni olid jõudnud kassetiautorid. Tähelepanuväärne oli räme kontrakultuurile toetuv stiil, mida esindas Isotamm, veelgi üldisemaks sai irooniline mängulisus, mida tõi kaasa Üdi ja Liivi luule. 6. Mis iseloomustab 70-ndate aastate kirjandust? Ilmusid varem kirjutatud modernistlikud tekstid. Modernistlikumaks muutus mõne
Suuman, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Andres Ehin), kes alustas reeglina traditsioonilise luulega, mõni aeg hiljem hakkasid loomingulaadid eri suundadesse harunema. Luulekassetid ilmusid aastatel 1962-1968 ja need on kujundanud ettekujutust sellest, mida tähendab kaasaegne Eesti luule. Närvitrüklased Pärast luulekassetide ilmumist tulid asemele uued autorid, kes nimetasid end närvitrükipõlvkonnaks, luulevihiku "Närvitrükk" (1971) järgi. Närvitrüklastesse kuulusid autorid Jonni B. Isotamm, Toomas Liiv, Joll Sang ja Jüri Üdi. Tegemist oli uueilmeliste luuletajatega kuigi osalt jätkasid nad samu arenguid, milleni olid 60. aastate lõpul jõudnud mõned kassetiautorid. Tähelepanuväärne oli räme kontrakultuurile toetuv stiil, mida esindas Isotamm, veelgi üldisemaks sai irooniline mängulisus, mida tõi kaasa Üdi ja Liivi luule. Luule üldilme 60