mitmesuunalised. Ehkki südamlähedasem oli luule, tuli drükidebüüt vabateemalise kirjandiga. Küpsem on ta kummatigi värsivormis. Juba esimestest trükki pääsenud luuletustes ilmnevad algaja teadlikud , sihiselged kirjanduslikud taoutlused ning arestata osavus nende realiseerimisel.Luule tehnilised võtted ja oskused on Kross omandanud hea õppuri nobedusega, abi otsides poeetika käsiraamatuist. Avarduva lugemuse najal kasvas luuletundmine ning sugenesid üha uued arenguks tarblikud avastused ja tutused. Kross ise on välja tõstnud Puskini ning Underi, kelle äratusel luuleharrastused said uut hoogu.Gümnaasiumijärgne aeg, millest ettekujutluse loovad valikkogu ,,Voog ja kolmpii"(1971) esimene tsükkel ,,Eilne mees väljas" ning mõningad ,,Söerikastaja" luuletused, on möödunud arbujate tähe all. Ühisjooni võiks leida A. Sanga ja K. Merilaasi värssidega. Eriti äratuntavad on aga B
küpsem tundus mees olevat värsside maailmas. Kui esimesed luuletused trükki pääsesid, ilmnesid kohe ka Krossi teadlikud ja sihikindlad kirjanduslikud taotlused. Eriti jäi mees silma nende taotluste kasutamise osavusega. Luule tehnilised võtted ja oskused omandas Kross kiiresti ja visalt, nagu heale õppurile omane, samal ajal end abistades poeetika käsiraamatutega. Suure lugemusega inimesena kasvas Krossi luuletundmine ning areng toimus üsnagi kiiresti. Eriti tõstis noor poeet ja kirjanik esile Marie Underi ja Aleksandr Puskini. Pärast gümnaasiumi möödus aeg Arbujate varjus. Ühiseid jooni leiab Krossi ja A. Sanga ning K. Merilaasi värsside vahel, kuid eriti seostatakse mehe luulet B. Alveri värssidega ehk temal on Krossiga sarnaselt intellektuaalne, keeleteadlik ja selge luule. Üldine vaatenurk ühtis samuti Arbujatega.
annaabi.ee 
