tundlikkust. Mis tegi temast sõjajärgse eesti luule ühe publitsistlikuma ja väljakutsuvama luuletaja. Ja mõneski mõttes selle põlvkonna lauliku, kelle noorus möödus 1950.60. aastate Eesti linnades." Ajakirjas Noorus töötades tegi Siig palju uute annete avastamiseks ja toetamiseks. Ilmselt on see panus palju suurem kui praeguses pealiskaudses ajas välja võib paista. Langemets: "1961. aastast kuni 1976. aastani töötas Arvi Siig noorteajakirjas Noorus luuletoimetajana ning tal oli väga oluline positsioon tolleaegsete noorte kirjandushuviliste mõjutajana. Avaldamisvõimalusi oli noorte jaoks napilt ning Noorusest ei pääsenud keegi mööda. Ning Noorus oligi väga sõbralik toimetus. Olime Arvi Siiaga pikka aega tuttavad. Nimetasin teda ühes arvustuses nooruse veteraniks, kelle jaoks noorus muutus lahingumemuaarideks. Tundmatuks jäi Arvi Siig aga paljudele, tuli leppida värssidega." 1970
tundlikkust. Mis tegi temast sõjajärgse eesti luule ühe publitsistlikuma ja väljakutsuvama luuletaja. Ja mõneski mõttes selle põlvkonna lauliku, kelle noorus möödus 1950.60. aastate Eesti linnades." Ajakirjas Noorus töötades tegi Siig palju uute annete avastamiseks ja toetamiseks. Ilmselt on see panus palju suurem kui praeguses pealiskaudses ajas välja võib paista. Langemets: "1961. aastast kuni 1976. aastani töötas Arvi Siig noorteajakirjas Noorus luuletoimetajana ning tal oli väga oluline positsioon tolleaegsete noorte kirjandushuviliste mõjutajana. Avaldamisvõimalusi oli noorte jaoks napilt ning Noorusest ei pääsenud keegi mööda. Ning Noorus oligi väga sõbralik toimetus. Olime Arvi Siiaga pikka aega tuttavad. Nimetasin teda ühes arvustuses nooruse veteraniks, kelle jaoks noorus muutus lahingumemuaarideks. Tundmatuks jäi Arvi Siig aga paljudele, tuli leppida värssidega." 1970
enamasti kõige rohkem materjali. Seega jääb suurem osa avaldamata, ühte numbrisse mahub neli- viis, maksimaalselt kuus luuleautorit ja nii neli korda aastas, enamikele tuleb ära öelda. Loomulikult püüan noorautoritele individuaalselt läheneda, selgitamaks sisulisemate tekstiparanduste (-kohenduste) vajalikkust, kuid mõnevõrra leidub ka niisuguseid kaastöid, kuhu pole vaja sekkuda. Süvendatum suhtlus on heas mõttes paratamatu, ühtlasi rõhutaksin, et kolme luuletoimetajana töötatud aasta jooksul on mul rubriiki kokku pannes õnnestunud tutvuda üsna mitmete inspireerivate noorautoritega, kes on ühtlasi osutunud äärmiselt toredateks inimesteks. Tekkiv sünergia ongi vast kõige suurem boonus selle ajakirjatöö puhul.'' (Postimees. 1.12.2014) Lauri Eesmaa, peatoimetaja : ''Ajakiri Värske Rõhk koosneb kolmest suuremast osast luule-, proosa- ja kriitikarubriik, alati on ajakirjas ka intervjuu noore autoriga ning vahel ka esseed.
reaalsete inimeste ebatavalistel eludel, võivad sisaldada nii reaalseid kui ka välja mõeldud elemente. Ondaatje kujundlikkust iseloomustab selle paindlikkus ebareaalse, ebaavalise poole; selle sukeldumine ka filmimaailma, jazz-i ja sõprussuhetesse. Ondaatje postomdernistlikud jooned tulevad eriti hästi esile tema pooleldi-autobiograafilistes teostes. Alate 60ndatest, on Ondaatje olnud seotud Toronto Coach House Booksiga, töötades selles väikesed iseseisvas ajakirjanduses luuletoimetajana. Koos oma naise Linda Spaldinguga toimetavad nad ajakira nimega ‘’Brick’’. Viiekordse Governor General’i auhinna võitjana on teda pärjatud ka Gilleri auhinnaga, Bookeri ja the Prix Médicis étranger auhinnaga ning ta on ka Order of Canada ohvitser. See teeb temast ühe Kanada enim tunnustatuma autori. Ondaatje ilukirjandus on suuresti kaasa aidanud tema siseriiklikule ning rahvusvahelisele tuntusele. Eesti keelne looming: 1997 Inglise patsient
annaabi.ee 
