Ühtlasi oli romantism võimsaks reaktsiooniks eelkäinud ratsionalismi ühekülgsele mõistuspärasele maailmakäsitlusele. 18. saj. valgustatud ratsionalismi elutundest vabastajaks Taanis said kunsti alal A. Oehlenschläger ja vaimsel ning usulisel alal N. Fs. S. Grundtvig. Adam Oehlenschläger'ist (1779-1850) peale võib hakata lugema Põhjamaade rahvuslike kirjanduste ärkamist üldse. Tema esimeste romantika vaimus loodud jõuliste ja kõlavate luuletiste mõju oli valdav, kogud ,,Luuletised" 1802, milles eriti väljapaistva väärtusega on luuleteos ,,St. Hansaften-Spil" ja ,,Poeetilised kirjad" 1805, mis sisaldab luuletsüklit ,,Langelandsreisen", ,,Vaulundur-saaga" ja dramaatilist pilti ,,Aladdin". Neis käsitleb luuletaja põhjamaiste saagade ja rahvaballaadide ainestikku, sidudes neid oma mõtetega, käsitledes neid võõrapärases värsivormis ja andes neile pahatihti lõunamaise läike. ,,Poeetilistesse
See on minu arvamine luule sügavusest. Sellepärast on luules peaasi riim. Ja mina arvan, et kui on leitud riimid, siis on ka leitud luule ja tema sügavus, nii et luuletamine on siis naljaasi. Sellepärast peaksid need, kes tahavad luuletajaks saada, ilusaid riime korjama, muidu ei saa neist sügavaid luuletajaid, üks kõik mis keeles nad luuletavad." See nõuanne leidis nii mõnegi poolehoidja, kes täitis oma kaustiku riimidega, jättes luuletiste valmistamise tulevatele päevadele või põlvedele. Ka Tigapuu ise oli agar riimiluuletaja, aga tema tegi seda nii muu seas, ilma et oleks sattunud vaimustusse. Vaidlused luule üle muutusid ikka üksikasjalisemaks ja ühegi väited ei suutnud otsustavalt läbi lüüa. Nõnda see kestis nädalaid, nii et härra Mauruski arvas viimaks tarviliseks kaasa rääkida. Tema tegi seda õhtul söögitoas, kus ta jagas oma harilikku õpetust komade paleest ja muist