Haridus: -Reola valakool -Tartu linnakool -Tartu Ülikool -sooritas Narva gümnaasiumi juures algkooli kutseeksami töötas: õpetaja, ajakirjaniku, dramaturgina, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna Loomingu põhiteemad Ajaluule Armastus Loodus Kodu ja kodumaa Filosoofiline mõtteluule Tähtsus Eesti kirjanduses · Arendas edasi eesti luule vormi ja keelt · Kirjutas hulgaliselt luulekogusid · Kirjutas näidendeid vabaõhulavade tarbeks, esseid ja luuleteoreetilisi käsitlusi · Tõlkis inglise, prantsuse ja vene kirjandust
kodumaa. TEOSED LUULEKOGUD: "Periheel. Ingi raamat,, (1947) "Hõbedased kuljused,, (1920) "Linnutee,, (1950) jpm. Valikkogud: "Valit värsid" (1924) "Üle kodumäe" (1934) "Tuuline teekond" (1946) jpm. Muud teosed: "Vanad ja vastsed poeedid" (1921) "Jehoova surm" (1927) "Parsilai" (1927) jpm. TÄHTSUS EESTI KIRJANDUSES Tõlkis inglise, prantsuse ja vene kirjandust. Arendas edasi eesti keelt ja luulevormi. Kirjutas ka näidendeid, esseesid, luuleteoreetilisi käsitlusi ja kogusid. Avardas oma loominguga oluliselt eesti luule piire, muutes selle vabamaks ja mängulisemaks. HUVITAVAD FAKTID Visnapuu pseudonüüm oli Tulihänd. Tema abikaasa Hilda oli Visnapuu südamedaam ja muusa. Nad abiellusid vastu neiu isa tahtmist, kuid hoolimata mõningastele lahkhelidele püsis nende abielu mitukümmend aastat koos, kuni Ing tuberkuloosi tagajärjel 1941. aastal suri. Henrik Visnapuu on osalenud Vabadussõjas. Tema vend oli eesti muusikateadlane ja
Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna. 1944. aastast elas sõjapõgenikuna Saksamaal ja Ameerikas. Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Visnapuu arendas edasi eesti luule vormi ja keelt. On kirjutanud ka näidendeid vabaõhulavade tarbeks, esseid ja luuleteoreetilisi käsitlusi. Tõlkinud inglise, prantsuse ja vene kirjandust. HENRIK VISNAPUU 18901951 Kodust võttis Henrik Visnapuu eluteele kaasa hariduspüüded, milles vanemad nägid ainukest teed kindlustatud elu juurde. Saatus viis ta kokku Ingiga, kellest sai luuletajale tema elu ja loomingu hea haldjas. Henrik Visnapuu oli vabakutseline kirjanik. Aeg-ajalt otsis ta teenistust ka teistes ametites: teatridramaturgina, ajakirjatoimetajana, kultuurinõunikuna.
Visnapuu oli tuntud ka kui kirjanduselu aktiivne organisaator. Visnapuu loomingu põhiteemad: • Ajaluule • Armastus • Loodus • Kodu ja kodumaa • Filosoofiline mõtteluule Tähtsus Visnapuu tähtsus eesti kirjanduses: • Arendas edasi eesti luule vormi ja keelt • Kirjutas hulgaliselt luulekogusid • Kirjutas näidendeid vabaõhulavade tarbeks, esseid ja luuleteoreetilisi käsitlusi • Tõlkis inglise, prantsuse ja vene kirjandust Kasutatud allikad http://www.hot.ee/elmakunnapas/visna.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Henrik_Visnapuu http://www.kirmus.ee/erni/autor/visn_b.html www1.pshg.edu.ee/fileadmin/.../HENRIK_VISNAPUU(1890-1951).ppt
loomutäius, täpsemalt mõistuslik ja eetiline loomutäius. Viimane kujutab endast oskust valida kuldne kesktee asjade vahel, mis iseenesest pole head aega halvad. Kirjanduslooliselt on kõige olulisem ilmselt Aristotelese teos ,,Luulekunstist", mis käsitleb süstemaatiliselt poeesia probleeme. Aristotelese poeetika argumentatsioonis on mitmeid hüppeid ja vihjeid ning ka ristviiteid teistele teostele. See käsitleb luuleteoreetilisi põhimõtteid, näiteks ,,mimesist", tragöödia mõistet, struktuuri, sesot mütoloogiaga ja keelt ning eepost. Aristotelese järgi on kõige olulisemaks zanriks tragöödia. Kõige enam rõhubki Aristoteles aga just mimesisele ning sellele, et kunst ongi oma olemuselt just millegi jäljendamine. Üldiselt võib öelda, et just Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. 3. Vana-Kreeka teatri põhijooni Antiikteatri algusajaks võib lugeda 5.-6
annaabi.ee 
