Ühiskondlikult tegev ohvitser sõjaväes. Terve looming praktiliselt säilinud. Põhilise osa moodustavad oodid. Neli kogumikku, sada oodi. Ka 17 epoodi (lühem värss, mis järgneb ühele või mitmele sarnasele värsile, n-ö lõpulaul. Esimene, kes hakkas epoode kirjutama. Eraldati luuletustena. Satiirid, üks hümn, 20 kirja, luuletused mitmekülgsed. *Exegi monumentum üks tema tuntumaid oode (,,püstitan endale monumendi"). Oli ka luuleteoreetik (,,Art Poetica" poeem luulekunstist). Võtab kokku Horatiuse seisukohad sellest, kuidas luule peab olema värsivormis luuleõpik (klassikalise rooma luule mõjud, teoreetiline manifest). Tema arvates peaks luuletaja tähtsaks pidama loomulikku annet ja hoolikat tööd selle arendamisel. Ei tohi edvistada ega üle pakkuda stiilivõtetega. Horatius küllaltki uuendusmeelne luuletaja peaks keelde suhtuma vabalt, julgema mängida,
19. sajandit võib nimetada lüürika sajandiks. Lüürika domineerib ka proosas, ka nt Scotti romaanides. Keelte uurimisse tulevad mitmed muudatused. 19. sajandil materjali põhjal tehti suured avaldused keeleteaduses. Tulevad mängu metafoorid, sõnavara avardub. Lahkutakse antiikmeetrumitest, mida küll täielikult ei hüljatud. (Ain Kaalep). Värsiloomes on omane dissonants, st rikutakse seda perfektset värsivormi. S.T.Colbridge Inglise tuntud luuleteoreetik , kes tõi luuletusse refrääni. Dissonants ja kerge hooletus on romantikutele omane. Värsiloome tehakse hästi mitmekesiseks. Nemad tulevad esile kunstide ja zanrite kombineerimise teemaga. Goethe ei kasuta sõnu muusika, kunst ja kirjandus, vaid kasutab ainult sõna 'kunst'. Oli ka autoreid kes olid andekad mitmes vallas, nt Hoffmann kes oli ka väljapaistev muusik kellele kuulus au kirjutada esimene romantiline ooper
annaabi.ee 
