tasakaalustatud ja n-ö suletud vorm; luuletajaisiku taandumine kõrvaltvaatajapositsioonile, eneseväljenduse objektiveerimine sümbolpildiks. Klassikalist kujundusdominanti Alveri luules tõstis korduvalt esile A.Oras, kes nägi aburjate ja eriti Alveri loomingu ilmset seost inglise luuletaja ja kriitiku T.S. Elioni 1920.aastate lõpu esseedes väljendatud esteetilise programmiga, mida Oras tutvustas 1932.aasta ,, Loominus" kui ,,neonklassilist luuleteooriat". Kahtlemata esindab Alveri looming sellisel korrelatsioonil põhinevat luulet üpris ilmekalt ja samas täiesti isikupäraselt, pannes kõigile muundavaile objektiveerinuile vaatamata maksma luuletaja inimlikud tõekspidamised ja ainuomase temperamendi. ( 4, 264) Pärast lüürika esikkogu ,,Tolm ja tuli" (1936) uude arengujärku astunud, kirjutas Betti Alver luulet vahelduva intensiivsusega. Oma sõnavara täiustas ta vanu kirjakeeleallikaid uurides,
Vergilius kirjutas keiser Augustuse tellimusel propagandateoseid, neist kuulsaim on eepos ,,Aeneas" Rooma poetiseeritud ajalugu Aenease põgenemisest Troojast võitluseni Itaalias. Vergiliuse eeposel oli tugev järelmõju renessansi ja baroki ajal. Horatius kirjutas väga eripalgelist luulet. Elu lõpuks oli temast sisuliselt saanud Augustuse õukonnapoeet. Ta pidas kõige olulisemaks oma oode. Tema ,,Ars poetica" oli renessansi ja baroki ajal õppekirjandus, mis mõjutas ka hilisemat luuleteooriat. Ovidius kirjutas lembeluulet, mütoloogilist õpetatud luulet, pagenduse ajal kurba eleegiat. Lembeluule oli meeleline, õpetades, kuidas võita armastust, kohati vaimukas ja paroodiline. Mütoloogiline õpetatud luule pikk ahelpoeem ,,Metamorfoosid" erinevaist muundumislugudest. Koosneb u 200 erinevast muundumisloost. Eleegiad sisaldasid hala sellest, kuidas ta on Musta mere äärde pagendatud ning sõpradest eemal. Neid kirju kasutati palju varauusaja õppetekstides
annaabi.ee 
