linnasiluetti, puuokste kõverust ning kellatiksumist. "Eraldi tähelepanu väärib Luige luule rütm. See on väga isikupärane, ühtlaselt sugestiivne, aga mitte uinutav-loitsiv, vaid ürgugrilikult selgemeelne. Riimide 12 osas peaks ta olema eeskujuks kõigile noorluuletajaile- need on niivõrd loomulikud ja samas ka leidlikud." Selline on taas R.Liivi aus ja aval arvamus. Sama tuttavlik on luuletekstides sügisene punav pihlakakobar, piparmündilõhn, alt korterist kostvad päevauudised või äkiline tutvumine taas vanemaks saanud iseendaga, kui kohtame ootamatut peeglit. Luulekogu on läbinisti oma, eestlaslik ja räägib lihtsatest asjadest kaunis loomulikus sõnastuses, hoides endas teravat killukest muret ja igapäevast vaeva. Olles vaikselt pannud Luige luulekogu "Elujoon" kaaned kinni, olen taaskord tajunud, et Luige luule on ja jääb minule isiklikult üheks südamelähedasemaks
kirjakeel ja esperanto keel. Luulekogusid avaldas 1930ndate lõpuni välja. Artur Adson Kujundas võru keelses luules välja peatraditsiooni. Vana romantiline stiil, sentimentaalsus, iseloomulikud ka tagasivaated lapsepõlvele. Johannes Semper Intellektuaalne vaoshoitus avaldus luules. 15. Juhan Sütiste luule. 1930ndatel juhtiv realistlik luuletaja. Sütiste oli elulähedust esindav autor. Tartust pärit linnapoiss poetiseeris seda miljööd otseselt oma luuletekstides. Kirjutas Saksa okupatsiooni ajal armastusluulet. Kasvas üles 1920ndate kirjanduskogemuste naljal, kuid tähelepanuväärne oli see, et ta kirjutas aeg-ajalt vabavärssi (1920ndate lõpp ja 1930ndate alguses, mil see polnud väga tüüpiline). 1930ndatel sai temast juhtiv realistlik luuletaja. Ekspressionismi mõjuga oli tema esikkogu ,,Rahutus" (1928), millega esitab autobiograafilist ainet konkreetsete realistlike situatsioonide-detailide kaudu. Sütiste saavutas eluliste pihtimuste
annaabi.ee 
