õiglust või siis andestust. Samuti räägitakse vabadest vaimudest, kes kõiguvad kahe maailma vahel omal vabal tahtel. Nii see aga paraku pole, sest vaimude aeg maal oli siis, kui nad elasid, nüüd, kui nad on surnud, tahavad nad igavest rahu. Kahe maailma vahel kõikumine on nende jaoks tõeline piin. Vaimude "pealt" on ka hea teenida, kuna kõik ebamaine tõmbab palju inimesi ligi. Räägitakse vaimude meelispaikadest ja veetakse inimesed ei tea kuhu ja luuletatakse mingi põnev lugu kokku. Targemad inimesed aga teavad, et vaimudel puuduvad meelispaigad, kuna nad ei soovi siin maailmas üldse olla. On ka arvatud, et vaimud võivad minna teise inimese kehasse, et täita oma lõpetamata ülesanne. Paraku on see aga võimatu, sest niiöelda kurjast hingest vaevatud kehaga võib kokku puutuda ainult filme vaadates. MIKS JÄÄVAD HINGED MAALE? Kui hingedel on piin kõikuda kahe maailma vahel, siis miks nad siia jäävad? Kas neil
ülesandeid, mängitakse (kitarril, viiulil vms) laule, lauldakse, kantakse riideid sümboliga, mängitakse mänge ja süüakse toitu, mis algavad tähtedega ,,pi'', mängitakse sõnamänge, pandes tähed ,, pi'' sõnade vahele, vaadetakse filme ja peetakse võistluseid. Mõndades koolides tähistatakse ka päeva. Sellel päeval, matemaatika tundides, lahendatakse ülesandeid, arvutatakse komakohti ja luuletatakse luuletusi ning laule. 3. PI PÕHIKOOLI MATEMAATIKAS 3.1. Matemaatika 6.klassile I raamat Uurimistööks uurisin matemaatika õpikut 6.klassile. Käesolevast raamatust kirjutasin välja arvutamise valemid, lühike ajalugu, info taskuarvuti kasutamise kohta ja näiteülesanded. Esimest korda mainitakse koolimatemaatikas arvu 6.klassis. Antud õpikus vajatakse arvu ringjoone pikkuse ehk ringi ümbermõõdu ja ringi pindala leidmiseks. Kasutatakse ligikaudset väärtust 3, 14.
Visuaalne pilt liigendatakse sellisel viisil, et jätab mulje vabavärsist, aga tuleks lähemalt vaadata, kas on päriselt ka vabavärss. Looduslähedus ja alternatiiv sellele: poolused joonistuvad rohkem välja: loodusluule esiletõus ja tagasi juurte juurde ideoloogia, teisalt juttu sellest, et Eesti linnastub, uuenenud linnakeskkond tekitab spetsiifilist kirjandust. Peegeldused jätavad alternatiivsema mulje, ühinevad peavooluga. Viivi Luigega seoses väikeste asjade poeetika, millest luuletatakse. Mingis mõttes võib öelda, et suur dimensioon tuleb kirjandusse tagasi, aga tuleb tagasi kavalalt, ambivalentselt. Suur ja väike on tihti kõrvuti ja väga klassikaline lähedus selle aja luules on see, et luuletatakse väga väikestest asjadest, millel on suured tagamaad. See väikese ja suure selline konstellatsioon on teistmoodi kui paistab Rummo 70ndate alguse luules. Rummo puhul võib aru saada, et kõik on väike ja proosaline. Hilisemad lahendused näitavad midagi muud. Need jooned
annaabi.ee 
