Hüüe. Ja kümnetes hällitus-võnkudes lendas ta üle õue, kus ta pesa oli... Kuidas oleksin mina talle järele lennanud! Aga ka minugi hommik läks ilusamaks seda Väikest heategu teha võinud olla. Ja aastatepikkuse vaikivate päevade järel Luuletasin ma taas jälle esimese laulu. Sellest luuletuses on tunda mõnevõrra südame raskust, tahet minna ära, kuhugi paremasse paika. Mitte olla enam selles hallis argipäevas. Kirjanik tunneks justkui suurt valu ja kadedust, et ei ole vaba nagu pääsuke, kelle ta päästis. Ometi tunneb ta rõõmu pääsukese päästmisest ja see annab talle uut inspiratsiooni kirjutamaks. Oma luuletustes annab Juhan Liiv väga hästi oma hetkelist meeleolu. Kui tema meel on
» «Olete ka ameti valinud!» vastas ülemdiakon. «Olen teiega nõus, mu õpetaja, parem on filosofeerida ja luuletada, puhuda ääsis lõket või taevast tuld hankida, kui kanda kasse mööda tänavaid. Ja seepärast, kui te mind hõikasite, tundsin ma ennast sama rumalana kui eesel praevarda ees. Aga mis teha, aulik härra? Iga päev tuleb ju elada, ja kõige ilusamad aleksandriinid ei vääri üht tükki Brie juustu hamba all. Ma luuletasin Flandria Marguerite'i auks selle kuulsa pulmalaulu, mida te teate, kuid linn ei maksa mulle selle eest midagi, sest see ei olevat midagi väärt. Nagu võiks nelja eküü eest mõnda Sofoklese tragöödiat luua! Olin nälga suremas. 244 Õnneks leidsin ma, ct mu lõualuud on kaunis tugevad, ja ma ütlesin neile: «Tehke aga kunsttükke ja vigureid ning toitke ennast ise. Ale te ipsam.1 Üks pättide jõuk, kes mulle
annaabi.ee 
