teostamatud. Jaan Tatikas aga ise arvas, et ta on väljavalitu, sest juba sündides erines ta teistest selle pooles, et tal puudus pöial ehk teisisõnu - tal oli neli sõrme. Teine mees, nimega Salomon Vesipruul oli, ,,maailmakuulus luuletaja ja kirjanik." Ta oli selles suhtes Tatikaga sarnane, et ta tegi luuletusi või jutte, kuid kunagi ei õnnestunud ükski neist. Sarnased olid nad veel selle poolest, et nad mõlemad arvasid, et on maailmakuulsad. Luuletamas käis Salomon Vesipruul puu otsas, kus tal oli isegi mingi majataoline asi meisterdatud. Seal ta istus ja ootas, millal tal vaim peale tuleb. Need kaks veidrikku ei olnud just parimad sõbrad. Pidevalt oli neil omavahel klaarimist ja õiendamist. Näiteks ükskord loopisid nad üle aia edasi- tagasi surnud koera, kuni see peaaegu olematuks kulus. Minule see raamat väga ei meeldinud, sest tundus, et ma ei saanud igakord kõigest aru.
” Et Valda Raud, Anu ema, on korporatsiooni Filia Patriae vilistlane, tehakse igal suvel lastele Filiae Patriae laagreid lakas magamise, maatöö ja lõkke- ja õudusjutuõhtutega. Need on hästi populaarsed. “Kui mina enam ei jaksa või ei suuda, siis on peaasi, et need asjad ei jääks soiku. See on mu järgmine põhiline ülesanne, et Heimtali keskus ja mu kodutalu jääksid loome- ja vaimuinimeste taluks, kohaks, kus käia ja olla. Siin võib käia luuletamas, vanavara korjamas, etnograafiaga tegelemas, ja vanu tarku inimesi intervjueerimas – mis on ju ka oluline. Tahaks, et see valla keskus ei kaoks. Maailmalõppu tuleb edasi lükata nii palju, kui see on võimalik. Igaüks saab seda teha, olles vähenõudlikum. Peab vaatama, et sinust ei jääks sodi järele – kunsti tegemisel ka, elus üldse. Tuleb püüda elada nii, et sinust jääks võimalikult palju head järele, võimalikult vähe sodi.”
(Saksamaal oli just 30 aastane sõda), samas roomustatakse, et Eestimaal on vaid ,,armusõda". Mütoloogilised tegelased tähtsad: Amor, muusad, Apollo. Luuletusi kirjutatakse ka Tallinna linnast. Luuleharrastus jaguneb: uusladina luule ning saksa barokkluule. Tallinna lamburiselts:Sinna kuulusid Paul Fleming, Timotheus Polus (luulekunsti professor), Reiner Brockmann (kreeka keele professor), Heinrich Arninck (retoorikaprofessor) Heinrich Vulpius (rektor), Hans Arpenbeck (tõlk). Käisid koos luuletamas. Plaul Fleming(1609-1640): Saksa luuletaja. Viibis Tallinnas aastatel 1635-1636 ning 1639, olles Pärsiasse suunduva saatkonna kooseisus. Armastus kaupmehetütre Anna Niehuseni vastu viis Flemingi mõttele Tallinna elama asuda. Kavatsedes lõpetada meditsiiniõpingud ning omandada dokorikraadi, sõitis Fleming Leidenisse, kuid haigestus teel ja suri Hamburgis. Flemingist Tallinna jäänud raamatud - 26 teost kümnes köites annetas Oleviste raamatukogule tema mõrsja õde Elisabeth Niehusen,
annaabi.ee 
