- peale tsirkuses käimist, kus ka maadeldi, hakkasid kogu Mauruse kooli poisid järsku oma lihastele tähelepanu pöörama, isegi Indrek - pärast tsirkuse lahkumist kestis poiste seas rammuvaimustus veel pikalt - peale jõule tuli kooli uus õpilane, Pajupill, lahkus eelmisest koolis, oma jutu järgi keelatud kirjanduse ja pilkesalmide pärast - uus poiss luuletas palju, tuli välja et nii mõnigi poiss oli ka salaja luuletanud ja nii kubises terve Mauruse kool nüüd luuletajates - salmide mindi Koovi juurde, lootes temalt heakskiitu, Koovi ütles aga, et tema ei jaga eesti luuletusest midagi ja poisid peaksid minema hoopis Mauruse juurde, nii üritas ta poistest vabaneda, kuid asjatult, nüüd tulid vene- ja saksakeelsete luuletustega, ka Maurus lõi varsti sekka, rääkis poistele armastusest - Indrek luuletajate kilda ei kuulunud, Mauruse sõnad armastusest panid teda mõtlema ja ta käis aina tihemini Vaarmannide perel külas
stiilis. Nad on väga traditsioonitundlikud autorid. Doris Kareva (s. 1958) 1978 Päevapildid 1980 Ööpildid 1981 Puudutus 1983 Salateadvus 1986 Vari ja viiv o 1991 Armuaeg 1992 Maailma asemel 1997 Hingring 2002 Mandragora 2005 Aja kuju o 2008 Deka 2012 Olematuse aiad Piiri võiks tõmmata 80ndate ja 90ndate vahele. On üsna tõenäoline, et Kareva on elusolevatest luuletajates kõige loetum autor. Üldjuhul luule ei jõua kuhugi müügi edetabelidesse, siis Kareva puhul võib kindel olla, et jõuab. Mingi positiivne retseptsioon on olemas. Luuletaja kuvand kujuned 80ndate jooksul väga kiiresti välja. Võib öelda, et Kareva muutus teataval moel põlvkondlikuks autoriks, kuid see hajub kiiresti. Seda on näha „Päevapiltides“. See erineb ka teataval määral sellest, mis edasi tuleb. Kultuuriteadlikkus torkb silma. Kultuuriteadlikkus hakkab torkama silma