(2006), ,,Koer tunneb koera" (2006), ,,Tibu sünnipäevapidu" (2007), ,,Reks ja Tuks" (2007), ,,Piilu Peep ja pardimamma" (2007) Minule tundub, et äärmiselt palju uuema aja, väikelastele mõeldud, lasteluule raamatuid ongi Leelo Tunglalt ilmunud just 2005- 2007 aastal. Palju luuletusi on koertest, palju ka jõuluteemalisi ja päkapikkudest. Raamatud on väga lastepärased, rohkete illustratsioonidega. Illustratsioonide koha pealt on teinud palju koostööd oma keskmise tütre Kirkega. Oma luuletajateed alustas L. Tungal loodusluulega. Edasi on teemade valdkond aga aina laienenud. Küll kujutatakse lapse igapäevaelu, suhteid, asjade maailma, loomi ja loodust. Luuletaja lähenemine on humoristlik ja sageli ka sõnamänguline( ,,Saabas läheb samast ära" ). On luuletusi mis lõpevad leidliku puändiga ( ,,Jõuluvana lapselapsed" ). L. Tungla värsid on lihtsad, lapsekeelsed ja lapsemeelsed, ning jäävad kergesti meelde. Kirjanik on kirjutanud ka proosaraamatuid. 1986
koduõpetajana sise-Soomes Saarijärvel ja Ruoveel. Runeberg puutus isiklikult kokku karmi loodusega ning õppis austama kitsastes oludes ja näljapiiril elavat talupojarahvast. Selles tutvuses juurdub Runebergi hilisema luule eetiline põhihoiak, lugupidamine ja austus lihtsa inimese vastu + luule realistlik laad ja etnograafiline täpsus. Koondav ja otsustav esteetiline tõuge tuli hiljem, rahvalaulude maailmast, ja paradoksaalne küll, serbia rahvaluule kaudu. Luuletajateed alustas mahuka kogumikuga ,,Dikter" (1830), millele järgnesid ,,Dikter II" (1833) ja ,,Dikter III" (1843) Luuletused, kus rahvalaulu mõju on ilmseim, kuuluvad tsüklisse ,,Idülle ja epigramme", nende rütmiskeem järgib serbia või soome rahvalaulu värsimõõtu. Runebergi esimene suur luuletus on lihtsast soome maamehest Saarijärve Paavost, kellest saab eeskuju teistele soomlastele => Paavo viljapõldu laastab hall, kuid ta rügab alla andmata edasi, kui lõpuks
annaabi.ee 
