Luulekogu üldiseloomustus Vaarandi lüürika, mida võib võtta kui eesti luule eri harude ühenduspunkti, on ajatu. Selles leidub mitmeid killukesi eesti luule peajoone metafoorikast. Lisaks subjektiivsete ainulaadsete hetkede tabamisele kumab ka sotsiaalset tausta: poetess pole loonud pelgalt isiklikke värsse ega valanud sõnadesse üksnes enese hinges tukslevat, tema loomes peegeldub poole sajandi Eestimaa. Seejuures ühendab Vaarandi mõjusalt eri luuletahke: tema "lihtsad asjad" haakuvad (Luige) "maapäälsete asjadega", "tuule valgel" luuletaja paikneb ikka selsamal (Suitsu) "tuulemaal" ja nendesamade (Alveri) "tuulelaste" läheduses, "sisaliku jälgedest" moodustub (Ristikivi) "sisaliku tee", mis lookleb tumedalt kohava metsa vahel jne. Kujundeist, mis on pidevalt õhus ning sõnades, on haaratud suurelt ja ühtaegu mõtlikult ning moodustunud loodus- ja tundelüürika on paiguti vägagi võimas.
Luulekogu üldiseloomustus Vaarandi lüürika, mida võib võtta kui eesti luule eri harude ühenduspunkti, on ajatu. Selles leidub mitmeid killukesi eesti luule peajoone metafoorikast. Lisaks subjektiivsete ainulaadsete hetkede tabamisele kumab ka sotsiaalset tausta: poetess pole loonud pelgalt isiklikke värsse ega valanud sõnadesse üksnes enese hinges tukslevat, tema loomes peegeldub poole sajandi Eestimaa. Seejuures ühendab Vaarandi mõjusalt eri luuletahke: tema "lihtsad asjad" haakuvad (Luige) "maapäälsete asjadega", "tuule valgel" luuletaja paikneb ikka selsamal (Suitsu) "tuulemaal" ja nendesamade (Alveri) "tuulelaste" läheduses, "sisaliku jälgedest" moodustub (Ristikivi) "sisaliku tee", mis lookleb tumedalt kohava metsa vahel jne. Kujundeist, mis on pidevalt õhus ning sõnades, on haaratud suurelt ja ühtaegu mõtlikult ning moodustunud loodus- ja tundelüürika on paiguti vägagi võimas.