kogus "Mureliku suuga" (1942). 1929 ilmus ,, Õnnevarjutus" Ballaadiloomingu kõrgsaavutus. ,,Merilehmad" ,,Rändavas järves"- põhjustab õnnetuse murtud truuudusevanne ,,Lapsehukkajas" viib traagilise lahenduseni omaaegses ühiskonnas valitsenud põlgus vallasema ja vallaslapse vastu. Piibliainelised sonetid: ,, Taaveti kannel" ,,Püha Jüri"- annavad portreed inimlikest tüüpidest. Under pühendas luulesarja ka emale ,, Pärast ema surma"- Selles elab ta uuesti läbi ema viimased haiguspäevad ja kahetseb lapsemeelselt, et ei osanud ema elades olla ta vastu küllalt hell. ,, Mureliku suuga" on klassikaliselt suursugune ja selge sõnumiga kokkuvõte kannatusaastates. Pagulaspõlve Rootsis avaldas Under viimased luuletuskogud" Sädemed tuhas ja ,,Ääremail. õigust nõudvad ja süüdistavad toonid. Kodu igatsust tema südames
kuid ta jõuab üsna kiirelt seda Arbujalikkust edasi anrendades isikupärase lahenduseni. Isikupärasuse üks iseloomulikemaid asju on see, et ta hakkab traditsioonilist luulet siduma absuridiluulega. Seal tuleb ka epigrammilist loomingut sisse. See nihutab luule traditsioonilistest raamidest välja, kuid mõõdukalt. Tema loominugt võib asetada kõrvutid 50ndate/60ndate aastate Lepikuga. Tal on rõhutatumalt väikeste asjade märkamist. Ta on kirjutanud terve luulesarja kirjavahemärkidest. Üks kenamaid luulekogusid on ,,Tsoo-loogia ehk ingel lindudega". Mingi analoogia on tal Laabaniga olemas, Laaban jääb servapealseks ka Vihalemm (väiksed asjad, absurd, pisikesed lõbutsemised luulevormis, sihipärane marginaalsus). Raimond Kolk Tuleb esikraamatuga välja 1946. Temast saab põhiline, kes kannab edasi võrukeelse luule traditsiooni paguluses (autor, kes suudab ka seda traditsiooni uuendada). Debüütkogu kannab pealkirja ,,Ütsik täht"
annaabi.ee 
