Saami keel Saami keelt kõneldakse Norras,Rootsis,Soomes ja Venemaal. See ei ole kuskil riigikeel,vaid vähemusrahvuse keel. Saamlaste asuala paikneb Skandinaavia põhjaosas. Norras elab u 40 000, Rootsis u 10 000, Soomes u 5 000 ja Venemaal u 2 000 saami. Oma kirjakeel on lõunasaami, luulesaami, põhjasaami, inarisaami, kolta ja kildini keelel. Üksnes kildini kirjakeel põhineb kirillitsal, ülejäänud tarvitavad lisamärkidega ladina tähestikku. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled on läänemeresoome keelte (Eesti ;Soome) kõige lähemad sugulaskeeled. 70% saamidest suurel maa-alal Norras, Rootsis ja Soomes räägib põhjasaami keelt. 1978. kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel, mis hõlbustas eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu
5 000 ja Venemaal u 2 000 saami. Saamide rahvaarvu on hinnatud ka mitmeid kordi suuremaks. Erinevused tulenevad peamiselt erinevatest saamluse määratlemise kriteeriumidest, kas aluseks võetakse emakeeleoskus või päritolu. Keel Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled on läänemeresoome keelte (soome, eesti jt) kõige lähemad sugulaskeeled. Kokku on saamidel kuus kirjakeelt: lõunasaami (Norra), luulesaami (Rootsi), põhjasaami (Rootsi, Soome ja Norra), inari- ja koltasaami (Soome) ja kildinisaami (Venemaa). Tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena. Ajalugu Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka. Oma ajaloo jooksul on saamid olnud sunnitud pidevalt taganema lõunast tuleva ekspansiooni ja kolonisatsiooni eest.
Soome-ugri keeled jagunevad nüüdisajal saami, läänemeresoome, mordva, mari, permi, obiugri ja ungari rühmaks. Saami, mansi ja handi põhimurdeid võib pidada eri keelteks. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad: ugri keel ungari (ungari) obiugri (handi, mansi) läänemere-permi permi (komi (sürja-komi), permi-komi, udmurdi, bessermani) läänemere-volga (mari) mordva (ersa, moksa) läänemere-lapi saami: läänesaami (lõunasaami, uumesaami, luulesaami, piitesaami, põhjasaami) idasaami (inarisaami, akkalasaami, turjasaami, kildinisaami, koltasaami) läänemeresoome (eesti, soome, meä, kveeni, isuri, karjala, päriskarjala, aunusekarjala, lüüdi, liivi, vepsa, võru (või Võru murre), setu (või Setu murrak) ja vadja) Soome vapp Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Soome-ugri_keeled http://et.wikipedia.org/wiki/Soome http://et.wikipedia.org/wiki/Soome_keel http://www.fennougria
arnedamiseks ja saamide rahvuslik eneseteadvus on nende väikse arvu kiuste kõrge. Saamidel on ka oma kirjakeel, mis põhineb norralapi murretel. [7 lk 280-281] 2.4. Kõnelejate hulk Saami keelt kõneldakse Norras,Rootsis,Soomes ja Venemaal. See ei ole kuskil riigikeel,vaid vähemusrahvuse keel. Saamlaste asuala paikneb Skandinaavia põhjaosas. Norras elab umbes 40 000, Rootsis umbes 10 000, Soomes umbes 5 000 ja Venemaal umbes 2 000 saami. Oma kirjakeel on lõunasaami, luulesaami, põhjasaami, inarisaami, kolta ja kildini keelel. Saamide rahvaarvu on hinnatud ka mitmeid kordi suuremaks. Erinevused tulenevad peamiselt erinevatest saamluse määratlemise kriteeriumidest, kas aluseks võetakse emakeeleoskus või päritolu. [3; 2010, 03,06] 2.5. Lääne ja idasaami keelte jaotus · Läänesaami keeled: o Lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded; umbes 500 kõnelejat) o Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat)
annaabi.ee 
