aastal Pariisis, pagendati 1463. aastal. Pärast seda puuduvad temast andmed. · Mõisteti poomissurma, kuid sai armu. · Osales mitmetes vargustes, haavas preestrit ning tema kirjutajat. · 1457. aastal võitis kuninglikul luulevõistlusel Blois linnas esikoha. · Luuletajana ei kasutanud enda õiget nimi, vaid oma kasuisa perekonnanime (Villon). · Tähtsaim teos on ,,Väike testament" ja ,,Suur testament". · Eiras kõiki tolleaegseid luulereegleid. · Elas kõrgkeskaja loojangul. · Eelkõige paroodiline luuletaja. Liis Kristiin Vaher, 10.B
Lauluteksti osakaal luules kasvab. Absurd ja iroonia (kõige eredamad Jüri Üdi näitel 1970ndatel, Andres Ehini sõnamängud). Undergroundis ka muud (ropendamine, rockkultuur jms) - pilt on ühtlasem kui 1960ndate lõpul. Autorid: Doris Kareva, Mari Vallisoo, Mats Traat, Peep Ilmet (esikkogu ,,Tuulekanne" (1980), kasutab stiliseeritud keelt ja mütoloogilise maailma rekonstrueerimist, kujundab luule rütmi-loitsulist kõla, mängib läbi klassikalisi luulereegleid. Kirjutab sonette, haikusid jne). 18. Jaan Krossi looming. Tegutses alguses literaadi ja noore tõlkijana. Palju loomingut: kõigepealt luuletaja, seejärel proosakirjanik, esseistika, näidendivormis tekstid .Esimene raamat Alma Vaarandiga (1957). Krossi loomingu periodiseerimine: luule ja proosavaheline piir. Ka need omakorda jaganevad kaheks allperioodiks. Kirjutas arbujalikku luulet. Algusest peale irooniline, intellektuaalne, mõtlemine ja konstrueerimine