Luuletaja tundis end jälle sotsiaalses süsteemis, tajus kaasvastutust selle eest, mis toimus ühiskonnas. · Aastad 1923--1928 tähistavad eesti luules uusi suundumisi, otsinguid ja saavutusi. Loovate jõudude koosseis jäi põhiliselt samaks, nagu see oli kujunenud kümnendite vahetusel. Ainult G. Suits, avaldanud 1922. a. erakordselt sisuka värsiraamatu "Kõik on kokku unenägu", loobus esialgu uusloomingust. A. Haava, K. E. Sööt, V. Ridala ja E. Enno taandusid samuti. Luuleprotsessi kandsid eelkõige M. Under, H. Visnapuu, J. Semper, J. Barbarus ja J. Kärner. Uusi andeid tuli juurde väga vähe: kõige veenvamalt esines J. Sütiste (esikkogu "Rahutus", 1928), V. Adams äratas tähelepanu linliku elutunde ja riimi-otsingutega, E. Hiir futuristlikus laadis katsetustega. · Pärast kirjanike liidu ja seda esindava ajakirja "Looming" asutamist kaotas kirjanike rühmituslik esinemine senise tähenduse
ühiskonnas. · Aastad 1923--1928 tähistavad eesti luules uusi suundumisi, otsinguid ja saavutusi. Loovate jõudude koosseis jäi põhiliselt samaks, nagu see oli kujunenud kümnendite vahetusel. Ainult G. Suits, avaldanud 1922. a. erakordselt sisuka värsiraamatu "Kõik on kokku unenägu", loobus esialgu uusloomingust. A. Haava, K. E. Sööt, V. Ridala ja 91 E. Enno taandusid samuti. Luuleprotsessi kandsid eelkõige M. Under, H. Visnapuu, J. Semper, J. Barbarus ja J. Kärner. Uusi andeid tuli juurde väga vähe: kõige veenvamalt esines J. Sütiste (esikkogu "Rahutus", 1928), V. Adams äratas tähelepanu linliku elutunde ja riimi-otsingutega, E. Hiir futuristlikus laadis katsetustega. · Pärast kirjanike liidu ja seda esindava ajakirja "Looming" asutamist kaotas kirjanike rühmituslik esinemine senise tähenduse. Nüüd toimus hargnemine: iga luuletaja