a. Arbujate luulesõpruskond hakkas kujunema kümnendi algul Tartus. Nende sõpruskonda iseloomustab püüd vaimsele iseseisvusele. Nad kaitsesid indiviidi sõltumatust ja suhtusid kriitiliselt päevapoliitilistesse nõudmistesse. Nad pidasid tähtsaks jõuda oma kogemuse kaudu tõe tunnetamisele. Kunst oli neile ühtaegu ilu- ja tõeteenistus. Nad igatsesid nooruslikku täiuslikkust, mis andis nende hoiakule ja luulele romantilise värvingu. Nad ei pidanud tähtsaks välist reaalsust matkivat luulepilti, vaid olemusliku ja sisemise tõe väljendamist.
kaitstes suhtusid nad kriitiliselt päevapoliitistesse nõudmistesse ja pidasid tähtsamaks jõuda oma kogemuse kaudu tõe tunnetamisele. Kunst oli neile ühteaegu ilu- ja tõeteenistus. Nooruslik täiuslikkuse igatsus andis nende hoiakule ja luulele romantilise värvingu. Samal ajal lähendas täpse vormi taotlus ja keelelise väljenduse puhtuus neist enamikku klassikalisele luuleideaalile. Püüdes tabada nähtuste tuuma, ei pidanud nad oluliseks välist reaalsust matkivat luulepilti, vaid olemusliku ja sisemise tõe väljendamist. Nõnda oli nende luule vastasseisus elulähedusideaalidega. Arbujate vaadete ja loomingu ühendavad tunnused ei piiranud nende isikupära. Tegemist oli individuaalsete, mitmes suhtes erinevate, oma teed otsivate noorte autoritega. 3 Heiti Talvik Heiti Talvik(1904-1947) pühendus täiesti oma luuletajakutsumusele, niipea kui oli selles selgusele jõudnud. 1924
annaabi.ee 
