Idee kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Väljendab autori suhtumist nähtustesse, tegelastesse. Alltekst teksti peidetud mõte Detail teose osis, mis ilmestab motiivi, nt iseloomustab tegelast või tegevusaega ja kohta. Motiiv teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust; jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks; peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Luulemotiivid on enamasti lüürilised ( lahkumine, üksildus, surm, öö ), draamamotiivid konflikte sisaldavad ( kättemaks, saatuslik eksitus, kadunud poeg ), ballaadimotiivid müstilised ja üleloomulikke elemente sisaldavad ( taaskohtumine varasurnud armsamaga ). Püsi- e kordusmotiivid võivad läbida kogu teost ( nt tapmise motiiv Dostojevski romaanis ,, Kuritöö ja karistus" ) või kirjaniku loomingut.
6. Saksakeelne luule Eestimaal: Tallinna luules on tähtis mängulisus, anagrammid. Palju on säilinud epigramme, satiirilisi luuletusi. XVII saj esimesel poolel oli vaimueliit koondunud Tallinna ümber. Aadlikud kirjaelus ei osalenud, küll aga kirjutati neile luuletusi. Enim kirjutati pulmalaule, seejärel matuselaule, teelesaatmisluuletusi. Vähem nime-, sünnipäeva ja laste sünni puhul, aastaaegade vaheldumise puhul. Esimene Tallinnas trükitud luuletus: Timotheus Poluse aleksandriin. Luulemotiivid: motiivirepertuaar nagu Saksamaalgi. Üsna palju kirjutatakse luuletusi sõjateemal. (Saksamaal oli just 30 aastane sõda), samas roomustatakse, et Eestimaal on vaid ,,armusõda". Mütoloogilised tegelased tähtsad: Amor, muusad, Apollo. Luuletusi kirjutatakse ka Tallinna linnast. Luuleharrastus jaguneb: uusladina luule ning saksa barokkluule. Tallinna lamburiselts:Sinna kuulusid Paul Fleming, Timotheus Polus (luulekunsti professor),
annaabi.ee 
