läksid, paistab novellist "Kupja Kaarli adjustaadid". Ei ole vist keegi läbituntumalt käsitlenud mõisateenija, eriti truu mõisateenija ja tänamatut saatust. Ema Leenu oli elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Tal tulnud mõneti lepitada perekondade tülisid ja ta juhtunud mõnedki noored paari. Aga ta oli väljas ka oma õiguste eest. Leenule polevat põrmugi meeldinud abikaasa alistuvus mõisnikule. Kirjanik nimetab end ema universaalpärijaks. Emalt pärinevat tema püsimatus, luulelembus, ning fabuleerimisvõime. Ema teadnud palju rahvalaule peast, poetanud neid sobival juhul jutu sekka ning pälvinud seega etteheiteid mehelt, kes polevat sallinud säärast alpust. Alibiks peetav kõõrutamine teinud talle võõraste ees häbi, endal puudunud tal aga luulemeel täiesti. Vilde mõlemad vanemad olid mõisas omantanud lugemis- ja kirjutamisoskuse, tellisid ajalehti Jannseni "Eesti Postimehest" alates ja soetasid ka raamatuid.(1)
Ei ole vist keegi läbituntumalt käsitlenud mõisateenija, eriti truu mõisateenija ja tänamatut saatust. Ema Leenu oli elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Tal tulnud mõneti lepitada perekondade tülisid ja ta juhtunud mõnedki noored paari. Aga ta oli väljas ka oma õiguste eest. Leenule polevat põrmugi meeldinud abikaasa alistuvus mõisnikule. Kirjanik nimetab end ema universaalpärijaks. Emalt pärinevat tema püsimatus, luulelembus, ning fabuleerimisvõime. Ema teadnud palju rahvalaule peast, poetanud neid sobival juhul jutu sekka ning pälvinud seega etteheiteid mehelt, kes polevat sallinud säärast alpust. Alibiks peetav kõõrutamine teinud talle võõraste ees häbi, endal puudunud tal aga luulemeel täiesti. Vilde mõlemad vanemad olid mõisas omantanud lugemis- ja kirjutamisoskuse, tellisid ajalehti Jannseni "Eesti Postimehest" alates ja soetasid ka raamatuid.
annaabi.ee 
