võibolla kartusest, et kui ma maailma hakkan teisiti nägema siis osutun löödud tüübiks (Kross 1995). Krossi ande laad ja mastaap tulid paremini välja järgmise aasta luules, mis koguna "Kivist viiulid" ilmus 1964. Seal olid esindatud nii tema suurejooneliselt barokne vabavärss kui ka assotsiatiivne kujundiloogika. Runnel iseloomustab seda kui lineaarset loogilist arutlust ja teostust, mida saab harvem, kui see hea oleks, meeleline kaemus. Taas Krossi luulest ajendatuna areneb eesti luulekriitikas pikk ja segane vaidlus intellektuaalse luule ja selle kahjulikkuse üle. Samal ajal annab selle raamatu kõiki motiive koondav assotsiatiivne (s.t tavamõistes süzeetu) poeem "Maailma avastamine" nime terve ajajärgu suundumustele. (Poeemi moto kõlab: "Kolumbus oli kangru poeg / Genua linnast pärit".) Kõik inimesed on sündinud Genuas Kõik inimesed on sündinud sinise mere ääres Kõikide isad on kummargil kangaspuude taga kudumas kangas lastele jätkata.
80ndatest peale rõhutada, et on olemas teatav ilu kummardus: luule on midagi ilusat ja midagi sellist, mis suurt ilu peegeldab. Igihaljad väärtused nagu armastuse ilu on rõhutatud luules. Väärtused, mis 80ndate luules avalduvad, jäävad kehtima ka hiljem, ilmsed muutused 90ndate hakul. Väärtused on paigas, 90ndate alguseks muutub luulekeel liikuvamaks, dünaamilisem mäng tuleb sisse, nihe staatilise maailmapildiga. Keel hakkab liikuma, teine küsimus, mis luulekriitikas vilksatab 80ndatel, mille üle 90ndatel arutletakse, et selles luuletamise laadis on maneersust, tehniliselt väga täiuslik autor, kasutab mingis mõttes vana luule valmistoodangut selleks, et uut luulet luua, mis on loomulik sellise traditsioonilise ilmega luule puhul. Hinnangud kõiguvad seinast seina. Sõltub kogust, mingis mõttes ka teemavalikust, teemade ring ole Kareval teada, aga varieerub. Luule, mis ulatub universumisse, kui seda saadab unenäolisus, siis see võib anda põneva
annaabi.ee 
