mille iga detail on saja nõianeitsi kätest hoolikalt punutud kanepiõitest /.../ Tänapäeva luule ei ole kuidagi koondunud mõnda olulisse maailmajaosse. Vastupidi, kõige huvitavam uus luule kerkib esile hajusalt üle kogu planeedi, nii et selle leidmine on omaette kunst. Üks võimalikke viise uut luulet otsida on teha seda võrguajakirjade kaudu, aga sellelgi on inimlikud piirid. Seda teab igaüks, kes vähegi on kokku puutunud võrgus leiduva tekstimassiga. Nii tundub, et jagatud luulekogemus on praegu veel olulisem kui varem. Tänapäeva luules on asju, millest me ilma tõlgete abita ei saaks kunagi teada, mida me teatud mõttes ei saa ,,uneski näha". Modernsest luulest saab nii mõnigi inimene ennast leida. Tunneb, et see räägib just temast. Poeesia väljendab luuletaja soove ja tunge midagi öelda, mida ei suuda enam endas kinni hoida. Salasooviks oleks poeetidel ilmselt see, et keegi kuuleks tema abitut karjet, mis on
motiivid Rummo luules sagenevad. Tundetoon muutunud otseselt traagilisemaks (ema mälestuseks). Mitmekesine, ühtselt komponeeritud. Tõsine püsivus (liikumist arvesse võttes). Kodumotiiv ja pere ühtehoidmine on Rummo varases luules tugev, kuid see on raskuse või painega seotud. Sünteesiv luulelaad. Kõrvalhoidvad märgid. Kõik kihutavad ringrajal, aga tema ei soovi selles osaleda, ronib tribüünil. Raamatus saavad kokku klassikaline esteetika ja modernsem luulekogemus, ka modernistlik luulekogemus. Ei teki teravad konflikte ja vastuolusid. Teistest erineb ,,Väikese linna kohvikumuusika" vallatum eksperimentaalne luule. Avakandistlik pool Rummost. Ankruhiivaja ajal kirjutas kahte moodi korraga üks oli see, mida Ankruhiivajas näeb ja teine oli segasem, eksperimentaalne luule, mida ei trükitud. Kasutas pseudonüümi Jüri Palmiste ja ,,Ankruhiivaja" luule liikusid rööbiti. Mitu kihti varjul, kuid üldises raamistuses saavad kokku
annaabi.ee 
