ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. Esimeses salmis lõi kirjanik pildi ärkavast maast kogu selle lihtsuses ja võlus. Teises salmis tõi sisse igatseva alatooni. Liiv pööras palju tähelepanu pisiasjadele. Ta kohtles loodust erilise intensiivusega ning võttis teda kui enesega võrdset. Luuleklassik oli erakordselt tundlik kodumaa ja rahva suhtes. Tema keskseks mõtteks oli eesti rahva püsimise küsimus tulevikus. Kirjanikule oli oluline isamaa vabadus. Suurt tundeintensiivsust oma maa vastu kajastavad tema luuletused "Sinuga ja Sinuta" ning "Kui tume veel kauaks ka sinu maa". Mõlemas luuletuses on tunda, kuidas Liiv soovis, tahtis, uskus sünnimaa iseseisvumisse. Ta rõhutas hoolivust Eestimaa vastu, lausudes: "Isamaa!
". Üliõpilasliikumise keskuseks kujunes Jena ülikool. Seda ei hirmutanud mitte üksnes kohalikke võimukandjaid, vaid oli pinnuks silmas teistele Euroopa riikidele. Kõige mõjukam oli kodanlusele tuginev liberaalne liikumine. Kerkisid päevakorrale küsimused Saksamaa ühendamisest ja kodanluse poliitilisest võimust.Tõusis ka sakslaste rahvuslik eneseteadvus, milles etendas olulist rolli kirjanduslik rühmitus Noor-Sakasmaa, juhiks oli luuleklassik Heinrich Heine (tuntuim teos "Saksamaa Laul". Üle Saksamma levis ka võimlemisliikumine ja lauluseltsid, nende ideoloogia, milles segunesid keha karastamine ja rahvusliku meelsuse propageerimine. 2)Vene impeerium oli koloniaalriik. See ei olnud võidetud ja alistatud, vaid varieerus karmist sõjaväelisest juhtimisest ulattusliku autonoomiani. Koloniaalpoliitikal oli 3 põhimõtet: unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine