koolide ning ülikoolide kohustuslikku õppekavasse. Seega on mõistetav, kuidas see mõjutab erinevate kirjanike töökvaliteeti kaanonisse kuulumine tähendab suuremat autoriteeti ning on ehk üks olulisemaid mõjutajaid teoste loomisel. Eesti luulekaanoneid on olenevalt tõlgendusest olnud kaks kuni kolm. Esimene, 19. sajandil valitsenud rahvusromantilise tuumaga kaanon asendus 20. sajandi algul uusromantilise tuumaga luulekaanoniga. Viimase muutjad saab jagada kahte suurde rühma. Ühe rühma moodustasid need, kes soovisid kaanonit muutes selle aluseid säilitada. Nende eesmärk oli üldiselt kaanoni muutmine sedasi, et nemad sellesse ära mahuksid. Teise rühma kuuluvad need, kes soovisid muuta kaanoni aluseid. Kuigivõrd tulemusi aluste kõigutamisel olnud ei ole, kuid osa kõigutajaid on sellegipoolest ajapikku kaanonisse sobivamaks muutunud. See- eest on osa neist vähehaaval uurijate poolt kaanonisse toodud.
Jüri Kolgi ja Betti Alveri luuletuste analüüs ning suhe eesti luulekaanoniga Käesoleva essee eesmärgiks on võrrelda Jüri Kolgi luuletust "Veel kord luule" Betti Alveri luuletusega "Ei vaibu" eesti luulekaanoni taustal, tuginedes Tiit Hennoste artiklile "Kaanon. Kaanan". Hennoste artikli järgi on luulekaanon teatud kogum autoreid ja tekste, aga mitte ainult - see on ka kirjandussituatsiooni sees ja väljas olevate suhete võrk. Kaanonit püütakse säilitada osana pärandist. Näiteks on üsna tihti tegu kohustusliku kirjandusega, mida lugeja
annaabi.ee 
