gümnaasiumi lõpuklassis. Sellest sai tõeline bestseller, edu ajendas noort tütarlast kirjanikuks pürgima. Alveri tõeline anne avaldub aga luules, millele ta pühendus 1930. aastate algusest, avaldades kirjanduslikes ajakirjades mitu poeemi ning 1936. aastal varasemat lüürikat koondava kogu "Tolm ja tuli". See paistis silma kunstilise küpsusega ja on tervikuna vaadates ülemlaul ilule ja tõearmastusele. Tee luuleilma aitas Betti Alveril leida hingesugulane ja hilisem abikaasa Heiti Talvik (1904-1947), kes oli "Arbujate" nime kandva luulesõpruskonna vaimne juht ja liider. Nõukogude võim võttis Alverilt kõik, jäi vaid kõige olulisem sisemise vabadus. Luuletaja sattus põlu alla, ta visati kirjanike liidust välja, tema loomingut ei avaldatud. Ometi leidis looja sisemist väge, et taas oma koht kirjandusloos kehtestada. Peale pikka
vabavärssidest eepiliste ja eksootiliste vormideni see on Kaalepi luule vormiline mõõde, mille keskmeks võib siiski pidada antiigiihalust ja huvi idamaiste, eelkõige araabia ja pärsia vormide ja motiivide vastu. Kui üldse on mõni katusmõiste või zanrimääratlus, mis haaraks Kaalepi luulet kogu selle mitmekesisuses, siis on selleks ,,akadeemiline" või ,,intellektuaalne". Ja sedaviisi kokkuvõetuna ei kujuta Kaalepi luuletused endast mitte ainult huvitavat ekskurssi kirevasse luuleilma, vaid ka õpetlikku vaadet maailma vaheldusrikkale kultuurile. mängulisus, tekstimõnu, värskus ja muidugi naljaga seonduvad troobid. Nagu kõik Kaalepi luules, on ka huumor kaalutletud; mitmes kohas on nali ise luuletuse teemaks. Sonettide puhul on Kaalepi jaoks oluline soneti iseloomulikem omadus, selle vormiline ebasümmeetria, mis mõjutab ka tähendustasandit. Tavapäraste sonettide kõrvalt leiame Kaalepilt ka sonette skeemiga 4+4+1+4+1, 4+4+2+4, 4+4+2+3+1. Soneti piirid ei ole
Alveri esimene olulisem teos oli romaan"Tuulearmuke" (1927), mille ta kirjutas gümnaasiumi lõpuklassis. Sellest sai tõeline bestseller, edu ajendas noort tütarlast kirjanikuks pürgima. Alveri tõeline anne avaldub aga luules, millele ta pühendus 1930. aastate algusest, avaldades kirjanduslikes ajakirjades mitu poeemi ning 1936. aastal varasemat lüürikat koondava kogu "Tolm ja tuli". See paistis silma kunstilise küpsusega ja on tervikuna vaadates ülemlaul ilule ja tõearmastusele. Tee luuleilma aitas Betti Alveril leida hingesugulane ja hilisem abikaasa Heiti Talvik (1904-1947), kes oli "Arbujate" nime kandva luulesõpruskonna vaimne juht ja liider. Nõukogude võim võttis Alverilt kõik, jäi vaid kõige olulisem sisemise vabadus. Luuletaja sattus põlu alla, ta visati kirjanike liidust välja, tema loomingut ei avaldatud. Ometi leidis looja sisemist väge, et taas oma koht kirjandusloos kehtestada. Peale pikka
annaabi.ee 
