vanakirja t¨ahenduses ka u ¨markirja. Uuskiri t¨ahendab siin Qin (221205 e.m.a.) perioodist alates kasutusel olevaid m¨arke14 , vanakiri 15 aga k~ oiki sellele eelnenud m¨argikujusid. Enne erinevate ajalooliste kujude juurde asumist, l¨ uhi¨ ulevaade m¨argi- kujude uurimise allikatest. Muistsete m¨arkide uurimise k~oige olulisemaks l¨ahteks on 20. sajandil nii Taiwanis kui ka Mandri-Hiinas v¨alja antud luukirja kataloogid ja monograafiad. Kataloogitud luukirja m¨arkide arv ulatub isegi 4692 m¨argini16 , kuid luukirja uurimises on veel palju lahtisi otsi. Kirjutiste l¨ uhidus ja katkendlikkus pole v~oimaldanud m¨a¨arata harvemini esinevate m¨arkide t¨ahendusi. Pronkskirja allikateks on arheoloogilised anumaleiud luukirjaga samas- se perioodi kuuluvatest haudadest. Yin l~opuperioodi ja L¨a¨ane- ning Ida-Zhou aegsed leiud on juba u ¨sna pikkade kirjutistega. Leidude
KANJI SHOHO 51 27 16 ✄ ✂仮借 ✁Algselt kujutas murtud luud ja liigest. 〔説文〕seletab kui yang 陽 m¨arki, v˜otmena 部首 annab ‘¨uhe’ 一. Lisades m¨argile m˜oo˜ ga 刀, saame ‘luud l˜oikama’ せつ のこぎり 切. Luukirja 卜文 tarvis kilpkonnakilpide lahti l˜oikamisel kasutati saagi 鋸, mille l˜oikej¨aljed on t¨anaseni s¨ailinud luudel n¨aha. 七 on heli, mis luude lahti saagimisel 8 tekkis, m¨ark seega onomatopoeetiline (samuti kui 卜・兆). 七 sagedane esinemine p¨arisnimedes on tingitud usust seitsmesse kui o˜ nnearvu. 源 参考