Seostatud neandertallastega. Iseloomustab Levallois’i tehnika. See tähendab, et enam ei kasutatud ainult munakut, millest kasutada pihukirves, vaid üha enam hakati kasutama ära löödud laaste omalaadsete lõikeriistadena. Villendorfi veenus – pähe tõmmatud nagu kootud müts. Ilmselt sel eesmärgil, et nägu varjata. Hohle felsi koopast, 32 000 aastat vana. Lõvipeaga inimene (mees?) Hohlenstein-Stadeli koobas 35-32 000 a eKr (Saksamaal) Kokku kleebitud ca 300 luukillust (kaevatud 1939, 2009-2012) Koopamaalid on vaate välja 19. sajandil. Kõige kuulsam on Altamira koobas. Maalingud avastati 1878. aastal. Koobas oli küll avastatud varem. Koopast tuli välja ka põlevkivi esemeid. Lascaux – teine tuntud koobas, kus on maalinguid nii laes kui ka seintes. Chauvet koobas – üks uuemaid koopaid, mis avastati 1990ndatel aastatel. Osa loomi on üksteise peale joonistatud. Koopamaalingud paiknevad koobaste kõige sügavamas sopis, kuhu
2003 avastati Florese saarelt (Jaava saar) homo floresiensise skelette ja tööriistu. Nad olid väga väikest kasvu, keskmine pikkus oli 1m. Ka kolju oli neil palju väiksem kui teistel. Vanimad luud on 800k aastat vanad, noorimad 12k. Vulkaan purskas need toredad kääbused surid. Florese asulapaikadest on leitud keeruka kujuga tööriistu. Paar aastat tagasi leiti Siberist Altai mäestikust veel teistsuguseid inimesi, kes olid 30k aastat vanad. Luukillust saadud DNA ei kuulu tänapäeva inimesele, kromanjoonlasele ega neandertaallasele. Siberi inimene eraldus kaasaegse inimese eellastest umbes pool miljonit aastat tagasi. Paleoliitikum Kiviaeg jaguneb: · Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg · Mesolootikum ehk keskmine kiviaeg · Neolootikum ehk noorem kiviaeg Paleolootikum (2,6/2,5mln - 9500 ekr) jaguneb kolmeks: · Varapaleoliitikum: Olduvai kultuur (2,6-1,4mln) Acheuli kultuur (1,4-200k)
annaabi.ee 
