.................................................................................... 4 Tänapäevane tootmine........................................................................................... 5 Allikad..................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS Praegusel ajal on pliiats täiesti tavaline ja igapäevane kirjutusvahend. Ammustel aegadel oli juba ürginimestel oma n-ö pliiats olemas. Kraabiti terava luukillu või ränikivitükiga erinevaid kujutisi koobastesse. Babüloonlased ja assüürlased kasutasid enda „pliiatsiks“ kolmetahulist kepikest. Sellega suruti kiilutaolisi kirjamärke savitahvlisse. Kui kiri oli kirjutatud , siis kuivatati savitahvel päikese käes kõvaks. Egiptlased kirjtasid teritatud pillirookepiga. Venemaal kraabiti kirjatähed terava luupulgaga kasetohule või pärnakoorele. Roomlased kasutasid metallkepikest, mis oli ühest otsast terav, teisest tömp
vastu. Nt Babüloonia kuningas Nabunaid üritas vanemat ajalugu uurida väljakaevamiste teel. Tema valitsusresidendist leiti kivi, mille ta oli lasknud välja kaevata. Teda nimetatakse maailma esimeseks arheoloogiks, kes üritas kaevamiste abil ajalugug uurida. Tšehhi apostlid Konstantinos ja Methodios käisid otsimas Rooma III paavst jäänuseid, kes maeti Krimmis maha. Konstantinos ja Methodios läksid seda otsima 9. saj, taevatähed näitasid neile õige koha kätte. Kui nad leidsid esimese luukillu, siis oli sel kohal eriline tunne ja lõhn, nagu nad oleksid taevas ja oma kehast lahkunud. Keskajal ei tunnetatud vanemat ajalugu, kui midagi leiti, pakuti nende kohta imelikke teooriaid. Nt kui leiti kiviaegseid kivikirveid, arvati, et need on piksenooled, vanu savinõusid valmistasid maa all elavad päkapikud. Renessansi ajal tekkis suur huvi antiigi vastu ja hakati välja kaevama antiigi muistiseid. Välja kaevatud esemed kuhjati oma residentsi, need olid sisustuse osaks
annaabi.ee 
