Tuura rahvapäraste nimede seas on tuurakala, tuurkala, tüdi, sammikala, samb ja tüürakala. Välimus Kiilukujuline lamenenud pea. Silmad on väiksed, pisut ovaalse kujuga, messingkollase vikerkestaga. Suu väga väike. Tavaliselt 1...2 m pikkune. Kaalub keskmiselt 150 kg. Kere on piklik. Keha paistab viietahuline. Palju väikesi rombikujulisi luunaaste selja- ja küljekilbiridade vahel. Kasvades luukilbid lamenduvad ja nende paiknemine kehal jääb hõredamaks. Elupaik Teda võib kohata Euroopa vetes Vahe- ja Mustast merest kuni Nordkapini ja sealt edasi kuni Põhja-Ameerika idarannikuni välja. Eestis oli peamiseks tuura kudejõeks Narva jõgi. Ohustatus Kaitsestaatus: äärmiselt ohustatud (III kat.) Põhjuseks: ülepüüdmine liha ja marja saamiseks 1982.a võeti Euroopas kaitse alla. Arvatakse olevat alles umbes 400.
MERISUTT. Ühevärvilised, mustrita. JÕESILM Jõesilm on maolaadse kehakujuga, esmapilgul angerjat meenutav kala. Suu asemel on tal sarvhammastega imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel on seitse paari lõpuseavasid. Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Suurem sõrmejämedune. OJASILM. Väiksem pliiatsijämedune mageveeline. Klass LUUKALAD Selts tuuralised (luukilbid, 4 poiset) TUUR. Esmapilgul meenutab ta natuke haid. Tuura keha ei kata mitte soomused, vaid 5 rida luukilpe, mille vahel on tihedalt väikesi rombjaid plaadikesi. Pea on lamenenud ja koon terav. Pea alaküljel paikneb väike suu. Silmad on pisikesed ja veidi ovaalsed. Saba on samuti teistsugune - sabauime ülemine hõlm on alumisest märgatavalt suurem. Selts lõhilased. LÕHI. (kehal valdavalt ülalpool küljejoont täpid,seljauim tähniteta) Lõhi on suur ja tugev kala
o. mürgise mürgiga). Põlvnemine. Väljasurnud roomajad pakuvad erakordset huvi, sest nemad on lindude, imetajate ja roomajate esiisad. kõige ürgsemaid neist (kotülosaurused) tuntakse juba permi ajastust, tiirases surid nad juba välja. Anapsiidide rühm on roomajatekõige ürgsem haru, kelle ainsateks praegu elavateks esindajateks on likpkonnalised. Mõned kilpkonnade rühmad on mitmeid kordi maismaa.elu vee-elu vastu vahetanud, seetõttu nad kord peaaegu kaotasid luukilbid, siis omandasid need jälle uuesti. (http://www.hot.ee/tintz18/roomajad.html) Arusisalik Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Roomajad (Reptilia) Selts: Soomuselised (Squamata) Alamselts: (Lacertilia) Sugukond: Sisaliklased (Lacertidae) Perekond: (Zootoca) Liik: Arusisalik Arusisalik on 10...16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale
annaabi.ee 
