Tegemist on tõenäoliselt õlimaaliga. Kunstiteosel võib olla mitu mõtet, kuid kunstiteose ideena tundub loogilisem, et autor on tahtnud väljendada, et rikkus ei too surematust. Teosel on inimesi kujutatud kartlikena surma ees, nad tahaksid surma eest põgeneda, kuid surm tirib neid kättpidi ja põgenemisvõimalust ei ole. Maali uurides selgus, et autor ei tea või ei pidanud tähtsaks inimese anatoomiat, sest luukered on väga veidrates poosides. Luukeredel on ka roideid liiga palju - sellest võiks järeldada, et tegemist pole inimestega, kuid arvatavasti on kunstnik asja lihtsalt kahe silma vahele jätnud või on tahtnud teost eripärasemaks muuta. Luukeredel on sääreluid kahe asemel üks ja huvitav on see, et luukeredel ei paista lihaseid olevat, kuid sellegipoolest, katab neid nahk ning ühel luukeredest paistavad isegi juuksed olema. Kõige reaalsusetum maali juures on surnute üles ärkamine ning nende tantsimine
luukeresid. Tegelikult peaks olema maalil ka lihtrahvas, kuid see osa maalist on hävinenud. Maalil on kasutatud suhteliselt tumedaid ning süngeid toone. Põhilised värvid mida kasutatud on on pruun, roheline, punane ja valge. Figuure on kujutatud pildil liikumas. Maal ise on suhteliselt detailirohke. Taustaks on loodus, mitmed kirikud ja majad. Sellest juba võib ka oletada, et on tegemist religioosse maaliga. Inimesi on kujutatud pidulikes riietes ning luukeredel on ümber valged linad. See maal on arvatavasti loodud inspireerituna surmast ja surematusest. Samuti ka sõdadest ja katkust, mille tagajärjel suri väga palju inimesi. Luukered pole anatoomiliselt korrektsed, kunstnik on neid illustreerinud.Teose all ääres on pikad kirjarullid millele on kirjutatud pikad tekstid, suure osa tekstist on aga läinud kaduma koos puuduoleva pildiga. Natuke asja uurides sain teada, et selle teksti näol on tegemist värsivormis dialoogiga