Monotsüüdid diferentseeruvad osteoklast-sarnasteks rakkudeks, mis resorbeeruvad mineraliseeritud kõhrkoe. Mesenhümaalsetest tüvirakkudest tekivad aga osteoblastid, mis omakorda täidavad resorptsioonilakuunid luukoega. Selleks, et luu saaks täielikult paraneda, peab tagama adekvaatset verevarustust ning piisavat stabiilsust. Kui need tingimused pole täidetud võib tekkida ebaliiges. Ebaliiges ehk pseudoartros on luumurrujärgne seisund, mille puhul luufragmendid ei ole kokku kasvanud, vaid liiguvad liigese sarnaselt. Eristatakse atroofilist ja hüpertroofilist ebaliigest. Atroofiline ebaliiges tekib juhul, kui nii stabiilsus kui ka verevarustus on liiga väikesed, hüpertroofiline aga siis, kui verevarustus on adekvaatne, aga esineb suur fragmentidevaheline liikumine. 3. Remodelleerimisfaas: Põimikluukude remodelleritakse osteonide süsteemi abil lamellaarseks luukoeks.
Hüpertroofia tsoon Kaltsifitseeruva kõhre tsoon Resorptsiooni tsoon Luu Osteoklast Veresoon Osteoblastid Diafüüs Luukoe regeneratsioon · Esimene reaktsioon on hematoomi teke tingituna luuüdi ja periosti veresoonte katkemisest · Peale koagulatsiooni tungib hematoomi sidekude moodustades granulatsioonkoe. Neutrofiilid ja makrofaagid eemaldavad elutud koed, osteoklastid hävitavad luufragmendid Kallus · Granulatsioonkude muutub tihedaks sidekoeks ilmselt koos teatud kõhrkoeliste lisanditega - nim. fibrokartilagiinseks kalluseks · Luuline kallus moodustub nii periosti sisemisest osast, kui ka endostist. Fibrokartilagiinse kalluse resorptsioon ja asendumine luulisega toimub analoogselt kondraalsele luustumisele · Luuline kallus reorganiseerub kompaktolluseks Hematoom Väline kallus Sisemine kallus Fibrokartilagiinne kallus Periostist
annaabi.ee 
