majanduslikkus sõltumatus lubas hessel jääda vabakutseliseks kirjanikuks ning suurema osa oma elust veetis ta üsna eraklikult Sveitsis. 1916 a suri hesse isa, naine tuli närvivapustuse tõttu vaimuhaiglasse paigaldada. Kõik need üleelamised viisid hesse sügavasse kriisi ja mõjutasid ka temaloomingut. 1946 a sai nobeli kirjanduspreemia. LOOMING: luuletused, stepihunt,klaaspärlimäng. BRECHT Sündis augsburgis tehasedirektori pojana. 16ks eluaastaks oli brecht avaldanud mitte ainult luueltusi vaid ka kirjandusretsensioone. Õppides aastatel 1917-1921 münchenis arstiteadust ja praktiseerides sõjaväe haiglas arstina, alustas ta kirjanduslikku tegevust.1929 a abiellus näitlejanna helene wigeliga, kellest kujunes silmapaistev näitleja. LOOMING:baal,trummid öös,mees on mees HEMINGWAY Sündis chicago eeslinnas arsti pojana. H.lapsepõlv oli kindlustatud ning suhteliselt õnnelik. 1918 läks h punase risti ohvitserina esimesse maailmasõtta ja sai samal aastal raskelt haavata.
Kuigi tema esikteosel ,,Luuletusi" polnud menu, otsustas ta arstiametist loobuda ja end täielikult loomingule pühendada. 1818.a ilmus poeem ,,Endymion". 1818.a lõpus ja 1819.a alguses, elades üürilisena Hampsteadi linnajaos, kirjutas Keats enamiku oma kuulsamaid luuletusi: ,,Ööbikule", ,,Sügisele", ,,Ood Kreeka urnile", ,,Nukrusele", samuti poeemid ,,Püha Agnese eelõhtu", ,,Lamia", ja fragmendid poeemist ,,Hyperion". Kõik nimetatud teosed ilmusid kogus ,,Lamia ja teisi luueltusi". Ta suri kopsupõletikku ja maeti Rooma protestantlikule kalmistule. Stendhal(1783-1842) Marie Henri Beyle Esimene realisti kuulsusega kirjanik Euroopas, kuid alles pärast surma. Asus romantikute poolele, nad mõistsid tema arvates inimhinge paremini, kui klassitsistid. Essee ,,Racine ja Shakespeare". Peamine nõuanne, mida ta kirjandusele esitas oli kaasaegsus. Tema tegelased olid seotud vastava ajastu ja ühiskonnaga, sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine.
Juhan Liivi elukäigus räägivad kaasa vanemate kuulumine vennastekogudusse, külarahva hoiakud, majanduslik piiratus, kidur tervis, kunstihuvi, haridusjanu, eelduste ja võimaluste vastuolu. 1885. aastal töötas ka ,,Virulase" toimetuses ajakirjanikuna - seal sassis suhted Vildega. Ajakirjanikuna töötas veel ,,Sakalas" ja ,,Olevikus" 1890-92. Tartu-aastad moodustavad Liivi lootusrikkama, loomeerksama, murdelisema ja traagilisema etapi. Enne ,,Olevikus" töötamist oli Liiv avaldanud luueltusi, koostanud luulekogu käsikirja, kirjutanud jutte, tõlkinud, huvitunud kirjanduskriitilistest probleemidest, väidelnud nii Vilde kui teisteega realismi üle. Üleliigsed pinged siiski kurnasid Juhan Liivi ning 1894. aastal paigutati ta Tartu närvikliinikusse, skisofreeniast ei paranenud. Tegutses veel mõni kord teiste toetustel kultuurielus, viimased aastad elas Kavastu Koosal. Liivi tõekspidamisi mõjustasid rahvusliku liikumise radikaalse suuna seisukohad, vend Jakob ja
annaabi.ee 
