mineraalaineid. Erinevas tempos kasvavad luud pikkuses umbes kahekümnenda eluaastani. Seejärel kasvutsoonid luustuvad ja keha pikkus fikseerub. Tugevad löögid võivad kahjustada laste luude kasvutsoone. Luude normaalseks luustumiseks vajab organism piisavas koguses kaltsiumit ja D-vitamiini. Luud katab õhuke kahekihiline sidekoeline luuümbris. Luuümbrise väline kiht ankurdab kõõluseid ja sidemeid luuga. Sisemine kiht toodab luuainest, kasvatades nii luude läbimõõtu (paksust). Vajavad ju pikemaks kasvavad luud juurde tugevust. Luude kasv paksuses lõpeb samal ajal koos luude kasvuga pikkuses. Kuigi luude kasv seiskub täiskasvanueas, toimub elu lõpuni luumaterjali asendumine. Luuloomega tegelevad luu raku, millest osa lõhustab (osteoklastid) luustruktuure ja teised loovad (osteoplastid) uusi asemele. Luu uuenemise või hõrenemise tasakaal varieerub koos vanuse ja tervisliku seisundiga. Luuümbrises leiduvad
peavalud. Vitamiin C alatoitlus esineb peamiselt talvel ja varakevadel, kui pole võimalik saada vitamiini C rikkaid värskeid puu- ja aedvilju. "Kevadine väsimus" arvatakse olevat põhjustatud C vitamiini alatoitlusest. Võrreldes teiste vitamiinidega vajab organism C vitamiini suhteliselt palju- keskmine vitamiin C tarvidus päevas on umbes 30- 50 milligrammi. D-vitamiin ehk kaltsiferool. D-vitamiin soodustab nii kaltsiumi imendumist peensoolest kui ka selle kättesaamist luuainest. Peensoole epiteelirakkudes ja luukoes moodustub D-vitamiini aktiivne vorm, mis stimuleerib kaltsiumi siduva transportvalgu sünteesi. Looduses esineb vitamiin D valmis vitamiinina või provitamiinina. Vastava provitamiini, millel puuduvad organismile tähtsad vitamiini D omadused, muudavad päikese ja kõrgustikupäikese valguses leiduvad ultraviolettkiired D vitamiiniks. Nii võime mitmesuguste toiduainete kiiritamisel ultraviolettkiirtega (päike,
osteoonilamellid. Kanalites kulgevad veresooned ja närvid. 8. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): Toruluudel eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa (diafüüsi). Jämenenud otsad koosnevad käsnainest, mis pealt on kaetud õhukese plinkaine kihiga. Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. Kasvavas luus eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. Diafüüs kujutab endst tihedast luuainest (plinkainest) toru. Seest õõnes diafüüs on täidetud luuüdiga. 9. luude liigid: a) Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu). b) Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud). c) Lameluud e. plaatluud (rinnak, abaluu, puusaluu). d) Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõikide eelpool nimetatud luude tunnuseid. e) Pneumaatilised luud e. õhku sisaldavad luud (otsmikuluu, oimuluu). 10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid:
annaabi.ee 
