kes olid kõige vägivaldsemalt meelestatud tapeti ohvitsere, sõjaväearste jne. Tekkis 26 küsimus, kes peaks korra pidamise ja võimu teostamise enda peale võtma. 3.3 kutsuti kokku Tlna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Sinna kuulusid ka tsiviilelanike esindajad. Samuti andsid tooni vasakpoolsed, esimeheks valiti sotsiaaldemokraadist Mihhail Lutsin, tööd alustas ka vabatahtlik miilits. Miilitsa ette tõusis Aleksander Hellat. Rahvuslikult domineerisid nõukogus venelased (2 venelast 1 eestlase kohta). Lisaks Tlnale toimusid revolutsioonilised väljaastumised ka Pärnus, Kuressaares, Haapsalus, Paldiskis. Tööseisakud, ülelinnalised miitingud, "võimu ülevõtmine", kohalike nõukogude moodustamine, revolutsioonilised madrused tapsid Haapsalus linnapea, Pärnus lasti maha garnisoni ülem jnejne. Eestis tervikuna rev ohvreid pmbes 20
Enamik Eestist sai revolutsiooni toimumisest teada ajalehtede vahendusel, mingeid sündmusi maal eriti ei toimunud. Maarahva puhul võib tähtsaks pidada 10. märtsi, kui tähistatid Vene rev võidu ja ohvrite mälestuspüha. Rev tulemusena oli vana võim kõrvaldatud. Petrogradi eeskujul juba 3. märtsil moodustatid ka Tallinnas Tööliste ja Soldatite Nõukogu - vabrikute kaupa töölise valisid oma esindajad. Tallinna Tööliste ja Soldatite Nõukogu esimeheks sai Lutsin. Mõni päev hiljem otsustati kaasata ka tsiviilelanikud ja saatsid ka mitmed suuremad Eesti seltsid oma esindajad Nõukogusse, aga üsna varsti saadi aru, et sellest väga kasu ei ole. Nõukogust kujuneski pigem poliitiline jututuba, 300-liikmeline. Tallinnas domineerisid ainult vasakpoolsed jõud - esseerid ja ... Hakati organiseerima ka uut politseisüsteemi. 3. märtsil hakati moodustama Tallinna miilitsat, koosnes vabatahtlikest, esimeseks ülemaks sai eestlasest jurist Aleksander Hellart?